Valhalla Rising ehk lehm sittus vette...

Lehm sittus vette suisa kuus korda järjest.

Isegi ringe ei jäänud veepinnale. 

Olid mehed... Läksid kuhugi ei tea kuhu... Tegid midagi ei tea mida.

Esimene osa oli isegi peaaegu et vaadatav. 

Noh et äkšon ja särk-värk.

 Aga edasi?

Mägrapeer ja udu.

Ja mornid mehed.

Midagi seletamas Pühast maast Ja Uuest Jeruusalemmast.

Miskine rasvaste juustega poiss (meil käib üks sarnane netis kõikse aeg, a temast ma saan aru. Et a-sotsiaalne pere jne).
Ühe silmaga mees. 

Lootsin juba, et Odin ja....

Kui vilmi tegijate jaoks oli see miskine nende versioon kristluse ja paganausu võitlusest, midagi muistse Skandinaavia mütoloogia alustel või muud säänset, siis minu jaoks... No ma ei saand kohe mitte midagi aru. 

Ilmselt on viga minus.

Nad oleks võind selle 3-d formaadis teha - ilusad loodusvaated ja poris püherdamine oleks ka palju võimsam elamus old...
A kui tahate näha, kuda seltskond mehi mere pääl janus on ja tuult ootavad, siis vaadake parem kodumaist klassikat. "Metskaptenit" pean silmas. Aastast 1971. Te vähemalt ei raiska oma elust pooltteist tundi seda vaadates.

Filmi põnevamaid kohti oli see, kui läpaka ekraanile ronis kõrvahark.

Pilte ka ei viitsi panna, sest selle jaoks peaks vilmi teist korda käima panema.
Ja ekraani peal käivast kõrvahargist ei saa kahjuks screenshotte teha.
Hinne: 2/10, sest loodus oli ju ilus ja mehed olid mehised.
IMDB http://www.imdb.com/title/tt0862467/
2009 Taani/Suur-Britannia

Esimene maailmasõda värvifilmil ehk nii nad tapsidki meie Ferdinandi

Tarkade Klubi nimelise ajakirjaga anti kaasa sehuke kinupilt. (Käesoleva eksemplari kaanepilt pisut teistsugune, a netist seda ei leia)

Korjasin töö juurest kaasa, et kodus vaatan (tööarvutile "unustas" itimees helikaardi draiveri installida, kui arvutit parandas).
Vaatasin.
Oli küll värvilisem, kui mustvalge.
Umbes nagu vildikatega koloreeritud mustvalgeseepiakarva pilt.
Poldki kõikse hullem.


Tervelt 3x47 minuti jagu kergelt koloreeritud (tänapäeva arvutitehnika võimalusi kasutades) dokumentaalkaadreid.
Sisu poolest sehuke klassikaline populaarteaduslik ülevaade, kus millelegi olulisele tähelepanu ei pöörata ning kogu kompott tehakse võimalikult lihtsalt söödavaks ja isegi mitte kõige arukamatele arusaadavaks.


Dokumentaalkaadrid, millele loetakse sujuvalt peale sõja kulgu käsitlevat jutukest vaheldusmi sõdurite kirjadega kodustele. Vahele näidatakse viimaseid elus olevaid veterane oma muljeid rääkimas ning ajaloolasi targutamas. Need veteranid (peamiselt sünniaastaga 1898) on täitsa mõnusa jutu ja äääägeda vanakooli hääldamise ja jutustamislaadiga (üks neist on ühe kõrvaga ka) ning nende teksti vürtsitavad leebed vandesõnad, mida tõlkida ei suvatseta.


Plaadi peal on kolm osa Katastroof, Tapatalgud kaevikutes ja Veri taevas.


I osa võtab kenaste kokku sõja eelloo, näitab kaadreid, mida näeb ka teistes osades ning räägib sõja algusest ja 1914. aasta läänerindel toimunust.


II osa 1915 - 1918 läänerinne - Verdun, Somme, Passchendaele, Cambrai ning kõik ülejäänu.
See on siis lisaks sõja kulgemisele ka näiteks relvastuse arengust, tunnelikaevajatest ja shell shockist ehk kontusioonist.


III osa on kõikse põnevam ja vähemalt minu jaoks harivam ning parema ülesehitusega. Nagu pealkirjastki aru on saada - lennuväest käib jutt. Kui 1903 vennad Wrightid meerikas oma lennukit katsetasid, siis 1914ks aastaks on need lennukid juba õõõõige pisut arenenumad, aga mitte palju. Püsivad vähemalt õhus. 17 aastat olnud aega areneneda. Aga ega neist suuremat tolku pole, kui luureandmete kogumine (saab fotosid teha ja puha), pomme ja kuulipildujaid ja muud kraami ei kannata lennusõidule kaasa tarida, sest lennuk muutuks liiga raskeks ega tõuseks õhku. No sehukestega alustati. Siis juba suudeti vähe paremaid ehitada, aga krt, kuulipildujatuli kipus oma propellerisse kinni jääma. No leiutas siis üks prantslane, et tiivikud kaetud metalliga. Raske kui kurjam, aga töötab. Sakslased saavad ainukese sehukese lennuki kätte, annavad Fokkeri kätte ja see meisterdab valmis lennumassina, mis hoiab lääneliitlasi hirmu all tervelt 19 kuud. Fokkeri needus. Aga egas britidki maga. Tulevad ise paremate masinatega turule, mis omakorda annab sakslastele tõukejõudu oma leiutajad tööle panna. Alguses kerged kuulipildujad lennukisse, siis juba pommid, mida saab alla visata. Siis juba terved pommituslennukite eskadronid. Tõlkes on jutt  mingitest "jasteritest" , tegelikult siis hoopis JG1 ehk jasta  ja  Flying circus.  Mainitakse ära nii Punane Parun von Richthofen oma 80se skooriga (selle vilmi järgi sai mehele saatuslikuks maapealse kuulipilduri täpne lask) kui Albert Ball, kes 21 aastasena hukkudes oli alla tulistanud 44 saksa lennukit. Keskmine piloodi eluiga oli vaid 11 päeva. Ning kui ma õigesti aru sain, siis polnud lenduritel õigust langevarju kasutada. Selle õiguse said 1916. a endale hoopis balloonatics ehk õhupallide/väiksemat sorti tseppeliinidega mere kohal vaatlusreide tegevad mehed. Kuna sakslased allveelaevadega palju kurja tegid, siis leiutati algse vahendina sehuke viis neid kontrolli all hoida. Aga samal ajal tegeleti hoolsalt selliste lennukite välja töötamisega, mis mere peal lendaks. Küll sehukesed eksemplarid, mis tõsteti laeva pealt kraanaga merre, need siis sealt startisid (puust ujukid olid külge pandud ja puha, et see massin ikka vee peal seisaks) ja reisilt tagasi tulles tõsteti kraanaga jälle laevale (nendega sai lennata ainult apsaluutselt tuulevaiksel ja peegelsiledal merel), küll sehukesed, mis said pisikese hoovõturaja kahurite peale moodustatud plankteest. 1917. aastaks oli valmis ehitatud esimene lennukikandja HMS Furious ning augustis toimus esimene õnnelik lennuki maandumine sellele.


Kergelt peatutakse ka esimestel linnade ja tsiviilelanike pommitamisel - 1915. aasta jaanuaris pommitavad sakslased tsepeliinide pealt Norwalki (Norfolki siis) ja mais Londonit. Kui 1917 sakslased Gotheri nimelise pommituslennuki valmis ehitavad ja nendega Belgiast startides Inglismaad pommitama asuvad, siis lisaks segadusele ja paanikale pannakse alus ka linnades asuvale õhutõrjele kui sellisele.


***


Keik ju kena, jutt kulgeb sujuvalt ja veteranid sügavad nina ja üritavad lauseid moodustada, aga erinevatest lahingutest ja olukordadest rääkides jooksevad taustal ikka samad juba nähtud kaadrid. Ei kurda, aga hakkab silma, kui juba komandat-neljandat korda erinevates kohtades needsamad mehed neidsamu mürske sellesama apastraadiga lasevad vai oma materjaali pori seest välja sikutavad. Ja ühe ning sama traadi/kaabli alt ronisid suisa 6 korda läbi.


Aga mille kallal tahaks kohe irmsaste norida - no krt, see mees, kes supakad tegi... Kas tõesti ei old aega üle lugeda, et välja korjata elementaarsed trükivead? Tähed puudu ja üle, lause ilmselgelt otse angliisist tõlgitud (google translate abiga?) ning poole peal kaob ära nii mõte kui sisu... N: "Somme lahing oli traumeeris nii britte kui sakslasi".  Kui angliisist aru ei saaks, siis ei saaks suurest osast vilmist vist ka pihta. Erich von Falkenhaynist saab märkamatult ja järjestikku  Falkenhaym, Falkenhym, Falkenheyn.


Sisulistest tõlkevigadest ei hakka rääkimagi, neid leidub pea iga vilmi tiitrites. Koolis õpetatud Ypresi asemel tõlkesse pandud Ieper pani google huugama, et mesmes (eks ise loll, et sellist nimekuju kuulnud polnud), samas kogu ülejäänud vilmi jooksul oli tõlkija ikkagi koolis õpetet'  nimekuju kasutanud. Norfolkist sai märkamatult Norwalk, ankle  on nüüdsest oopis põlv jne. Hindendburgi (Siegfriedi) liin oli 4 miili sügav? See on siis 6,436 km? Andis alles kaevata. Seepärast see sõjategevus seal toppaski ja liin ei liikunu, et mehed alguses kaevasid nigu ullud ja pärast ei saand kaevikutest välja?


Vaatasin huviga ja õdak sai sisustatud. Koolis ammu aegu tagasi õpitu meelde tuletatud. Kasud sees igal juhul. 

IMDB


Esimesele 2 osale annaks ehk nibin-nabin 6 (liiga ülevaatlik ning keskendub siiski pigem ühele vaenupoolele), III osa nurub 8t, kokku 7?
7/10
Pilte ka:

Franz Ferdinand ja Sophie vahetult enne teist ja seekord siis õnnestunud atendaati. 

Nikolai II perega patseerimas

Trööstitu elu Vene tsaaririigis

Sakslased tungivad läände

Viimane saak

Marne jõe ületamine

Pariis - Galieni tuleb geniaalsele ideele võtta sõjaväe lahinguväljale transportimiseks kasutusele kõik linna taksod

Pealtnäha võimas ja võitmatu Vene tsaaririigi armee

Esimene tank...

...ja esimene gaasimaskilaadne toode

Punane Parun isiklikult

"Kui keegi ütleb, et ta läks rünnakule tundmata hirmu, siis on ta lihtsalt üks neetud valetaja". 

Harry Patch (s. 1898)

You can't threaten me, Martin. You're a big man, but you're out of shape. Although you could sit on me

Kas Te teate, mis tunne see on, kui oled kolm päeva pulmitanud?

Pulmitanud nagu loom?

No nii, et kõik kondid ja lihased valutavad ja isegi vesi maitseb viina järele...

Muidugi teate.

Mina ravisin ennast JürgenRoostet lugedes ja ennast lapikuks magades.

Ja see Jürgen teab, millest ta kirjutab.

Ta oskab nii krdi hästi kirjutada, et kui ma ei teaks, et ta minu peas ei ela, siis ma kahtlustaks seda. No ei ole.

Aga ta teadis täpselt, mis tunne mul täna päeval oli.

Lõvi veel viimane kord köögis käies ei näinud, aga küllap jõuab sedagi.

A mida ma siin plämisen?

No mainis Jürgen oma jutus ka üht filmi.

Hakkan seda kohe vaatama.

IMDB : 24 hr Party People

Hea vaatamine oli.

Esimene pool filmist oli kohe väääägade hea.

Joy Division ja New Order ja Happy Mondays ja filmi alguses olev 46 külastajaga Sex Pistolsi esinemine.

Muusika oli hea.

Aga kui asi reivikultuuri sünnini jõudis, kaotas film osa oma võlust.

Minu isiklik probleem.

Muidugi.

Et millest üldse jutt?

Film on teleajakirjanikust, kes on tegelikult Manchesteri tolle aja kuulsaima ööklubi, plaadikompanii "Factory Records" ning parimate post-punk bändide taga.

Seda, et JD ei ole ainult "Love will tear us apart" teadsin ma ennegi.

Asjatundjad seletavad, et film pidavat andma tõepoolest hea ülevaate kõigest nii, nagu Agu Sihvka kirjutas.

Et on Hacienda nimeline ööklubi, on plaadikompanii, on isegi office, kus tippdisaineri tehtud lauamonstrum. On bändid. Aga pole lepinguid - totaalne anarhia ja tegevusvabadus. Raisatakse tohutu kuhi raha, et Barbadosel lindistada. Kuid naasnuna selgub, et laulja on lindistuse oma kätte jätnud ehk röövinud. On nõus selle küll 50 naela eest tagasi müüma, aga seal peal on ainult taustmuusika, vokaalist mitte essugi. On tohutud peod, raffamassid, jalapadin, narkot nigu kärppseid meepotipeal, aga pole tulu. Sest narksi tegevad inimesed ei armasta oma raha baarist alksi ostmisele raisata.

Muusikaline pool on super, aga tekst on ka täiesti suurepärane. Sehuke muhe krõbisev britihuumor.

It's my belief that history is a wheel. "Inconsistency is my very essence" -says the wheel- "Rise up on my spokes if you like, but don't complain when you are cast back down into the depths. Good times pass away, but then so do the bad. Mutability is our tragedy, but it is also our hope. The worst of times, like the best, are always passing away".

Igastahes.

Lähen käin teen ennast ilusamaks (jõudu on juba nii palju küll, et ei tohiks ära uppuda).

Tegelikult tahaks vanni.

Seal on hea soe.

Aga sinna on oht magama jääda, nii et... pigem ei.

Siis kirjutan siia edasi.

Mitte, et midagi väga mõistlikku öelda oleks.

Tarvis oleks leida paat.

Ja timp-timp-timp oleme me ikka õigel teel.

Et staarblogardid kirjutaks sellest palju asjalikumalt. No Sm Trashi suurepärased taustateadmised ja Xipe ja Metsavana ja MNC sõnaseadmisoskus ja... pisut mitteniistaarblogardite kallal nokkimist ja...

Eh.

Ei ole minust asja.

Hindeks saab 9 ja näpuotsaga peale.

Ma olen rahul, aitähh, Jürgen, et sellest filmist oma (Sinijärve ja Künnapiga koos) kirjutatud pohmakaraamatus kõnelesid.

Mõne pildi panen ka.

Ja SEE film on vaatamisjärjekorras.

Missa teed? Vaikust lindistan!

3000 rotimürgise saiaga otsa leidnud tuvi

Treiler:

Immortel ehk lugu sellest, kuidas Horos maapeal käis ja mida tema seal tegi

Eila õdak (no tegelikult oli see teisipäeva õdak) otsustasin raamatu käest panna ja vahelduseks kinupilti kaeda. Proovisin üht ja katsusin teist ja siis avastasin riiulist taaskord ühe 8 eeguse.

Immortel.

Prantsusmaa, Itaalia, Suur-Britannia

2004

Enki Bilal' koomuski järele meisterdatud kinupilt.

Kallis korterinaaber ütles, et tema on selle järgi tehtud arvutusmassinamängu mänginud.

No suur osa filmistki oli arvutiga tehtud.

Odav ju teha ka, kui kolm tegelast on PÄRIS näitlejad, ja ülejäänud arvutigraafika.

Taust ja linnavaated ja värk olid ilusad üsnagi.

Aga need "inimesed"... ei old seda teps mette.

Suht nõmedad suisa.

Kogu film oli sehuke kahe otsaga.

Juba süžee.

Et minu kui täiesti teadmatu elemendi jaoks oli nii algus kui ots puudu.

Ei saand üldse aru, et miks see püramiid seal linna kohal ulpis ja kuskohast see sinna ilmus ja miks?

Mis värk selle Eugenics nimelise kompaniiga oli...

Kus krdi pärast tulid või olid need punased vasarhaid (või õigemini siis viimane nende soost), kes olemasoluks vett ei vajanud...

Kuskohast ilmus see valgevalge daam, kes siniseid pisaraid nuttis...

Kes siis ikkagi oli see Nikopol?

No segane värk.

Metsavana ütleb (0:55):

juh

kurat

ainult prantsuse ulmes võib näha stseeni

kus jumal on läbi mingi mineviku jorsi keha

vägistanud tulnuknaist

ja istuvad pärast voodis

ja ajavad juttu

Mängivad lauamängu Bastet ja Anubis.

Ja Horos kepib all linnas mingit naist.

Olles raudteeliiprist tehtud kunstjalaga mehe nahas.

Veider värk.

Kui tausta rohkem teaks, siis oleks ehk hindega ka lahkem. A kuna loodan kinupildist ikka natuke rohkemat, kui ainult silmailu (ega see miskine National Geographicu loodusvaadetefilm pole), siis mnjah. Ise teavad.

Igastahes.

Hinne: 7/10

IMDB