Korjasin töö juurest kaasa, et kodus vaatan (tööarvutile "unustas" itimees helikaardi draiveri installida, kui arvutit parandas).
Vaatasin.
Oli küll värvilisem, kui mustvalge.
Umbes nagu vildikatega koloreeritud mustvalgeseepiakarva pilt.
Poldki kõikse hullem.
Tervelt 3x47 minuti jagu kergelt koloreeritud (tänapäeva arvutitehnika võimalusi kasutades) dokumentaalkaadreid.
Sisu poolest sehuke klassikaline populaarteaduslik ülevaade, kus millelegi olulisele tähelepanu ei pöörata ning kogu kompott tehakse võimalikult lihtsalt söödavaks ja isegi mitte kõige arukamatele arusaadavaks.
Dokumentaalkaadrid, millele loetakse sujuvalt peale sõja kulgu käsitlevat jutukest vaheldusmi sõdurite kirjadega kodustele. Vahele näidatakse viimaseid elus olevaid veterane oma muljeid rääkimas ning ajaloolasi targutamas. Need veteranid (peamiselt sünniaastaga 1898) on täitsa mõnusa jutu ja äääägeda vanakooli hääldamise ja jutustamislaadiga (üks neist on ühe kõrvaga ka) ning nende teksti vürtsitavad leebed vandesõnad, mida tõlkida ei suvatseta.
Plaadi peal on kolm osa Katastroof, Tapatalgud kaevikutes ja Veri taevas.
I osa võtab kenaste kokku sõja eelloo, näitab kaadreid, mida näeb ka teistes osades ning räägib sõja algusest ja 1914. aasta läänerindel toimunust.
II osa 1915 - 1918 läänerinne - Verdun, Somme, Passchendaele, Cambrai ning kõik ülejäänu.
See on siis lisaks sõja kulgemisele ka näiteks relvastuse arengust, tunnelikaevajatest ja shell shockist ehk kontusioonist.
III osa on kõikse põnevam ja vähemalt minu jaoks harivam ning parema ülesehitusega. Nagu pealkirjastki aru on saada - lennuväest käib jutt. Kui 1903 vennad Wrightid meerikas oma lennukit katsetasid, siis 1914ks aastaks on need lennukid juba õõõõige pisut arenenumad, aga mitte palju. Püsivad vähemalt õhus. 17 aastat olnud aega areneneda. Aga ega neist suuremat tolku pole, kui luureandmete kogumine (saab fotosid teha ja puha), pomme ja kuulipildujaid ja muud kraami ei kannata lennusõidule kaasa tarida, sest lennuk muutuks liiga raskeks ega tõuseks õhku. No sehukestega alustati. Siis juba suudeti vähe paremaid ehitada, aga krt, kuulipildujatuli kipus oma propellerisse kinni jääma. No leiutas siis üks prantslane, et tiivikud kaetud metalliga. Raske kui kurjam, aga töötab. Sakslased saavad ainukese sehukese lennuki kätte, annavad Fokkeri kätte ja see meisterdab valmis lennumassina, mis hoiab lääneliitlasi hirmu all tervelt 19 kuud. Fokkeri needus. Aga egas britidki maga. Tulevad ise paremate masinatega turule, mis omakorda annab sakslastele tõukejõudu oma leiutajad tööle panna. Alguses kerged kuulipildujad lennukisse, siis juba pommid, mida saab alla visata. Siis juba terved pommituslennukite eskadronid. Tõlkes on jutt mingitest "jasteritest" , tegelikult siis hoopis JG1 ehk jasta ja Flying circus. Mainitakse ära nii Punane Parun von Richthofen oma 80se skooriga (selle vilmi järgi sai mehele saatuslikuks maapealse kuulipilduri täpne lask) kui Albert Ball, kes 21 aastasena hukkudes oli alla tulistanud 44 saksa lennukit. Keskmine piloodi eluiga oli vaid 11 päeva. Ning kui ma õigesti aru sain, siis polnud lenduritel õigust langevarju kasutada. Selle õiguse said 1916. a endale hoopis balloonatics ehk õhupallide/väiksemat sorti tseppeliinidega mere kohal vaatlusreide tegevad mehed. Kuna sakslased allveelaevadega palju kurja tegid, siis leiutati algse vahendina sehuke viis neid kontrolli all hoida. Aga samal ajal tegeleti hoolsalt selliste lennukite välja töötamisega, mis mere peal lendaks. Küll sehukesed eksemplarid, mis tõsteti laeva pealt kraanaga merre, need siis sealt startisid (puust ujukid olid külge pandud ja puha, et see massin ikka vee peal seisaks) ja reisilt tagasi tulles tõsteti kraanaga jälle laevale (nendega sai lennata ainult apsaluutselt tuulevaiksel ja peegelsiledal merel), küll sehukesed, mis said pisikese hoovõturaja kahurite peale moodustatud plankteest. 1917. aastaks oli valmis ehitatud esimene lennukikandja HMS Furious ning augustis toimus esimene õnnelik lennuki maandumine sellele.
Kergelt peatutakse ka esimestel linnade ja tsiviilelanike pommitamisel - 1915. aasta jaanuaris pommitavad sakslased tsepeliinide pealt Norwalki (Norfolki siis) ja mais Londonit. Kui 1917 sakslased Gotheri nimelise pommituslennuki valmis ehitavad ja nendega Belgiast startides Inglismaad pommitama asuvad, siis lisaks segadusele ja paanikale pannakse alus ka linnades asuvale õhutõrjele kui sellisele.
***
Keik ju kena, jutt kulgeb sujuvalt ja veteranid sügavad nina ja üritavad lauseid moodustada, aga erinevatest lahingutest ja olukordadest rääkides jooksevad taustal ikka samad juba nähtud kaadrid. Ei kurda, aga hakkab silma, kui juba komandat-neljandat korda erinevates kohtades needsamad mehed neidsamu mürske sellesama apastraadiga lasevad vai oma materjaali pori seest välja sikutavad. Ja ühe ning sama traadi/kaabli alt ronisid suisa 6 korda läbi.
Aga mille kallal tahaks kohe irmsaste norida - no krt, see mees, kes supakad tegi... Kas tõesti ei old aega üle lugeda, et välja korjata elementaarsed trükivead? Tähed puudu ja üle, lause ilmselgelt otse angliisist tõlgitud (google translate abiga?) ning poole peal kaob ära nii mõte kui sisu... N: "Somme lahing oli traumeeris nii britte kui sakslasi". Kui angliisist aru ei saaks, siis ei saaks suurest osast vilmist vist ka pihta. Erich von Falkenhaynist saab märkamatult ja järjestikku Falkenhaym, Falkenhym, Falkenheyn.
Sisulistest tõlkevigadest ei hakka rääkimagi, neid leidub pea iga vilmi tiitrites. Koolis õpetatud Ypresi asemel tõlkesse pandud Ieper pani google huugama, et mesmes (eks ise loll, et sellist nimekuju kuulnud polnud), samas kogu ülejäänud vilmi jooksul oli tõlkija ikkagi koolis õpetet' nimekuju kasutanud. Norfolkist sai märkamatult Norwalk, ankle on nüüdsest oopis põlv jne. Hindendburgi (Siegfriedi) liin oli 4 miili sügav? See on siis 6,436 km? Andis alles kaevata. Seepärast see sõjategevus seal toppaski ja liin ei liikunu, et mehed alguses kaevasid nigu ullud ja pärast ei saand kaevikutest välja?
Vaatasin huviga ja õdak sai sisustatud. Koolis ammu aegu tagasi õpitu meelde tuletatud. Kasud sees igal juhul.
IMDB
Esimesele 2 osale annaks ehk nibin-nabin 6 (liiga ülevaatlik ning keskendub siiski pigem ühele vaenupoolele), III osa nurub 8t, kokku 7?
7/10
Pilte ka:
Franz Ferdinand ja Sophie vahetult enne teist ja seekord siis õnnestunud atendaati.
Nikolai II perega patseerimas
Trööstitu elu Vene tsaaririigis
Sakslased tungivad läände
Viimane saak
Marne jõe ületamine
Pariis - Galieni tuleb geniaalsele ideele võtta sõjaväe lahinguväljale transportimiseks kasutusele kõik linna taksod
Pealtnäha võimas ja võitmatu Vene tsaaririigi armee
Esimene tank...
...ja esimene gaasimaskilaadne toode
Punane Parun isiklikult
"Kui keegi ütleb, et ta läks rünnakule tundmata hirmu, siis on ta lihtsalt üks neetud valetaja".
Harry Patch (s. 1898)
Kuradi hea tekst, aga ilmselt sama sitt dokardis kui tuhatkond samalaadset.
VastaKustutaÜks täpsustus. Positsioonide "sügavus" on täiesti korrektne asi, millest rääkida. Selle all mõeldakse ikka esimeste endapoolsete kindlustuste ja viimaste vaenlasepoolsete kindlustuste vahelist kaugust, mitte labidameeste tööd ülevalt-alla suunal.
VastaKustutaFilmi olen ise ka üritanud vaadata. Oli igavavõitu, ei viitsinud lõpuni passida.