Kuvatud on postitused sildiga 5. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 5. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 24. november 2010

Vampiiride üledoos, ettevaatust, võib nakkav olla

Viimase nädala olen veetnud "True Bloodi" nimelist sarja kaedes. Otsaga nüüdseks teise hooaja tagumises pooles ja siiani imestan, et kuda KURADI moodi on õnnestunud teha sari, kus ei ole mitte ainumastki positiivset tegelast või siis tegelast, kelle tegemistele ma kaasa elaks või kellele pöialt hoiaks või kellega suudaks/tahaks samastuda.
See peategelasest tibi on igastahes naisetüüp, kes pole mulle kunagi meeldinud - ülinaiivne ja eelarvamuste küüsis, targutav, oma nina igale poole toppiv ja puruloll. Ja ega need teised paremad pole. Tohutu hulk ülevõimendatud stereotüüpe, totrat ja ajuvaba käitumist, lolli teksti...
Asja ainus positiivne (?) külg on see, et ma miskil imelikul ajendil ikkagi vaatan seda edasi.
A pole sugugi kindel, kas suudan kolmanda hooajani vastu pidada või siiski jätan pooleli.
Ilmselt jätan pooleli.
Kui hindama peaks, siis ma ei tea.. mingi 5/10 ehk...

Üleüldse on kogu sellest vereimejate teemast kopp ees. Teisipäeval pakkusid laenutusosakonna naised mulle juba klassikalises Harlequine väljaandes naistekat, kus tegelaseks vampiirid. Põrkasin sellest eemale kui vampiir küüslaugust. No kaua võib. Noortekad on vampiiridest (või äärmisel juhul libahuntidest), pooled ilmuvatest fantaasiaraamatutest on vampiiriteemalised... Tahaks nüüd mõnda vanakooli päkapikuraamatut või midagi.

Ja keegi võiks minu vilmidega varustamise enda peale võtta... Oma peaga ja aruga ei vaata ma üldse vilme (ja seega ka ei kirjuta neist) või vahin mingit haiget saasta (nagu see käesolev sari).

PS Ainus tõeliselt hea asi selle sarja juures on see laul ja visuaalid, mida algustiitrite taustaks käiatakse...

esmaspäev, 25. mai 2009

Deemonitapja

Ostsin miskine aeg tagasi 8 kroonise kinupildi.
2003

Autoriks James Cotten, suht noor mees, kelle portfellis ka sellised šedöövrid nagu "Sugar Creek" ja "Resurrection County". Ja nagu Tarantino, on ta ise ka episoodilises osas (flashbackides see kuri preester, kes kerko ukse pääl näppu viibutab)

Millest siis film räägib?
Nii, nagu ma alati pean peenikest naeru, kui loen raamatute tagakaanelt sisukokkuvõtteid, meeldivad mulle ka odavate plaatide samalaadsed jutukesed. Ja nagu ka raamatutel, on siingi suht-koht puusse pandud (või noh - asja ägedamaks haibitud, kui see väärt on). A vähemalt kiil- ja põimlauseid oskab see kirjutaja küll täitsa kenaste komandada (komadega varustada). 

Siin siis tagakaane tekst:

Karistuseks saavad teismelised Alicia, Tyson ja nende sõbrad pealtnäha süütu ülesande - teha korda vana maja, kuid nad ei kahtlusta, et nende juhendajal, püha isa Patriciol, on hoopis teised plaanid. Kaks sajandit tagasi selles sünges kohas kummardasid litsid asteekide jumalanna Chalchjuhtlicue poole, tuues talle oma kliente ohvriteks. Sellest ajast on nendes seinades varjanud end ennenägematu kurjus ja kõiki, kes elasid seal, tabas verise jumalanna viha. Nüüd, Surnute päeva eel, on fanaatiline vaimulik võtnud kohustuseks puhastada maja vanast needusest. Alicia, patuste paganate järeltulija, suudab võidelda kõikvõimsa deemonite valitsejannaga, kui maja keldris avanevad väravad surnute maailma...

Kui alustasin tagakaane jutukese maha tegemisega, siis teine asi, mis koera hänna allagi ei kõlba, on supakad. Ma ei kujuta ette, kes neid teevad? Iseõppinud keeleoskamatud inimesed? Google translatori abiga? Naerma ajab suisa. 
Suht filmi alguses tutvustatakse tegelasi: 
Claudia - The Bitch - tõlge: lits 
Phillip - The Punk - nolk 
Tamara - Bitch's Friend - litsi sõber 
Tyson - The Brotha - vennas
Alicia - Goth - goot 
Tõlkealased meistriteosed. Üldse on tõlkijale hirmsasti meelepärane sõna - lits. No mis ma vingun. Ilus maakeelne sõna ju. A  nii krdi veidralt kõlab sellises kontekstis. 

Igaseid asju hakkas veel silma. Ebaloogilisi. 
Näiteks on mainit' haiglahoone olnud kasutusel aastatel 1957-1958. Ja noortel pole sealt muud koristada, kui nutsakusse pressitud suht värske välimusega ajalehti. Magamistubades värv koorub seina pealt, samas duširuumides on heledad ja puhtad plaadid ja vann on lumivalge. Tulemasin annab samapalju valgust, kui korralik prože mõõtu taskulamp. Väljas on öö, aga koridoriakendest paistab valgust sisse nagu keskpäeval. 
Ei ole vist tarvis ära märkida, et nagu alati, on kellelgi vaja üksipäini kuhugi nuuskima minna ja lõpp on täiesti ette aimatav. Sisu tutvustusest jääb mulje, et käima hakkab suuremat sorti äkshon, aga tegelikult.... üle poole filmi on sissejuhatus, mille täidavad "nolgi" ja "vennase" vahelised lamedad naljad, üks korralik alastistseen, kiire ja suht siivsalt ülesfilmitud kepp ja kohustuslikud õudusstseenid, kus hirmujudinaid tekitava muusika saatel midagi nagu näha oleks.  
(Miks see nii on, et kui pimedas keegi nurga tagant välja kargab, siis peab muusikas olema "pauk" - see pauk paneb võpatama, pilt kui selline on ju suht suva. Ma kujutan ette, et ilma helita võiks suisa magama jääda). 
No ja siis see pealkirjas mainitud deemonite tapja - nii äge, et suisa 7 minutit ta ekraaniaega saab. Või umbes nii. 
Eriefektid... mnjaa. Tegemist madalaeelarvelise filmiga, seega. Vaadake ise :)
Samas - see ei olnudki NII sitt film, kui oleks võinud arvata. Ses mõttes, et on ju palju nõmedamaid. Ma annaks suisa ..5 /10

Ei old päris raisatud aeg ja sisuliin oleks tegelt täitsa tore old, kui see lõpuosa oleks paremini tehtud olnud ja eelneva arvelt ka pikem. A samas oli seal helgeid momente ja täitsa ägedaid kaadreid. Pisut laene siit ja sealt ning kogenud b-kat õdukavaatajale ehk ka päris mitu äratundmishetke. 

Lisaks siis natuke illustreerivat materjali. 

Miks alati nii on, et naisdeemonid ja muidu pahalased peavad oma rüühõlmu lehvitama nagu liputajad?

Litsi sõber ja goot ning värsked ajalehed

Lits ise

Salaplaanidega püha isa Patricio

Vennas ja nolk ehk hulga lamedaid kilde ja 50 aastaga tekkinud prügi

Lapsed, täna räägime seksist


Püha isa on natuke perv ka, vuajerist sehuke. Ja lisaks on tal "halvad kunstjuuksed"

Vat nüüd läks nii õudseks, et aint silmavalged välguvad


Ülestõusnud litsid (sita soengu päev tundub olema)

Ja selle koha peal ma naersin kõva häälega. Kuulake neid hääli, mida näitsik kuuldavale toob