Kompott kolmest viljast ehk näpuotsaga keskealisi mehi, transseksuaale ja zombisid

Ma valetaks, kui ma ütleks, et ma vahepeal apsaluutselt üldse pole kinupilte vaadanud.
Olen ikka.
A mul pole old jaksu ja tahtmist neist kirjutada.
Et seda kirjutiste põuda siin vähegi leevendada ja vähemalt püüda olla natukenegi vilmiblogerd, siis teen sehukese ammutuntud ja paljukasutet tüki, et kirjutan mõnest neist korraga.
Hoiatan ette.
Valimis on veider kopott.
Suvalises järjekorras.

Kinupilt nr 1

Kõiksepealt ehk see pisike fakt, et ega see PÖFF minustki päris tühjalt mööda ei läinud. Vedasin oma vanad kondid kohalikku kultuuriasutisse ja vaatasin, kuidas vormitud 40+ Rootsi kunnid kujundujumisega tegelema hakkasid. "Allt flyter" ehk maakeeli "Mehed ujumistrikoodes".

Rootsi, 2008
Täitsa tore ja pretensioonitu vaatamine oli. Valged keskealised peamiselt heteroseksuaalsed mehed, kes mõned korrad nädalas saalibändit käivad mängimas, visatakse võimlast välja. Sel ilmselgel ja lihtsal ning loogilisel põhjusel, et nad on valged keskealised heteroseksuaalsed mehed. Juhuslikult saavad neist aga hoopis kujundujujad, kelle eesmärk jõuda meeste kujundujumise meistrivõistlustele Berliinis. Tüüpiline põhjamaade vilm - pisut huumorit, pisut suhtedraamat, pisut sotsiaalkriitikat, pisut põhjamaist kaamost, pisut .. pisut... pisut... kõike. Nii pretensioonitu vilm, et ei oska kohe mitte midagi kosta. A hinne: 7/10
Teised ütlesid nii: Mnjah. Ma tean küll, et nii mõnigi ütles, a ma ei viitsi põhjalikku otsingut teha, hea et postitusegagi hakkama saan :)
Vaadake treilerit, kes veel ei ole vilmi näind:



Kinupilt nr 2
Hedwig And The Angry Inch
Meerika, 2001
IMDB

Vat see oli üks veider vilm. Ja mitte halvas mõttes.
Hedwig sündis Ida-Berliinis poisina. Kasvatas teda ainult tema veidrikust ema, kes vabatahtlikult just sinnapoole müüri oli elama asunud. Poiss kuulas peadpidi praeahjus olles välismaiseid raadiojaamu ning oli üldse kuidagi teistsugune. Eks üheks põhjuseks ka lapsena läbi elatud pedofiiliajuhtum. 1980date lõpul päevitab noormees ühel kenal suisel päeval alasti kuskil junkyardis ning talle juhtub peale üks neegrist USA sõjaväelane, kena lenks ees ja muskel punnis. Meelitab poisi kummikommidega ära ja lubab tüübile elamisluba meerikasse. Selle asja juures on ainult üks aga. Tüübi ema annab kutile oma passi, kuid noormees peab läbi tegema pisikese operatsiooni, sest immigratsiooniametnikke niisama naljalt ära ei peta. Tehaksegi pisike lõikus ja kas järgi jääb mehetunnustest siis vihane toll vai mitte, ega ei saandki täpselt aru. Nüüdseks juba mittevägamees abiellub oma punnis ja ninaaluste lenksudega neegrionuga ning reisib turvaliselt oma unistuste maale. Vastne abikaas sätib oma kauni kaasa treilerisse elama ning leffitab aidaa, endal miskine teine kutt käevangus. Muserdatud ja õnnetu Hedwig aga näeb telekast, kuidas langeb Berliini müür. Oli seda jama siis tarvis. Muusikaliste ambitsioonidega Hedwig proovib erinevate inimestega koos bändi teha ning lõpuks meelitab ära naabripoisi, õpetab ta pilli mängima.  Naabripoiss pätsab oma mentori ja õpetaja loodud laulud ning saab superstaariks, vaene Hedwig aga püüab idioodi järjekindlusega tema kontserttuuride külje all oma bändi "Hedwig and The Angry Inch" esinemisi korraldada ning pressile selgeks teha, et tüübi lauldavad lood on tegelikult hoopis tema kirjutet.
Kogu seda juttu esitletakse peamiselt laulunumbrite ja animejupikestega, kusjuures täitsa ägeda muusika saatel. Ma ei tea miks, aga see lugu läks mulle korda. Tragikoomiline ja jabur.
Ja hindeks saab 8/10.
Treiler sinutorus:


Kinupilt nr 3
Zombieland
Meerika, 2009

Ühel miskisel õdakul vaatasin ülalmainit mitteeritišedöövrit.
Sisukokkuvõtet ei hakka kribama, pole eriti midagi öeldagi.
Woody oli huvitav valik, mängis täitsa toredasti, too lokkispäine sell oli just täpselt nii naiivne ja arulage, nagu olema pidi ja need kaks tšikki... No nagu meerika vilmide tšikid ikka.
Olgu, ma ei tee meerika kinu maha, lihtsalt suht ootuspärane ja etteaimatav oli.
Ei olnud läbinisti halb vilm, täitsa tore oli. See alguse lidumine ja tiirite ilmumine, erinevad ellujäämisreeglid, kuidas zombidega kohtudes ellu jääda, erinevad relvad ja viisid, kuidas neid loojakarja saata ning muidugi ööbimine tuntud staari villas. Kui kogu vilm olekski old äkšon mitte suuremat sorti mula ajamine, siis oleks see vilm mulle rohkem meeldinud. Aga teravmeelne lähenemine ning mõned taibukad momendid kaaluvad nibin-nabin üles selle mõttetu pläägutamise ning vilmi lõpuosas olnud täiesti ebaloogilise käitumise.
Ma iga kord mõtlen, miks meerika "õudukates" naispeategelased nii krdima loogikavabad ja ajudeta tibid peavad olema. Täitsa tigedaks ajab. No miks ometi...
A ok.
Saab 7/10
IMDB
Teised ka vaatasid: Paawo, Zinera. Rohkem ei viitsind otsida.
Treiler sinutorus:
http://www.youtube.com/watch?v=071KqJu7WVo

Abbot & Costello ja "Buck Privates"

No kõiksepealt vaatasin seda Sun Valley Serenade....
Täitsa tore vaatamine oli.
Tahtsin veel midagi samalaadset.
Sest Dismuke ikka mängis ja lull oli peal.
Tuhnisin interneeduses ja leidsin sellise kinupildi.
Kah 1941. aasta toodang. Buck Privates.
Film, mille eest teenis kompanii 4 miljonit taala kasumit, see on tublisti rohkem kui "Citizen Kane" (sama aasta film) ning millest algas kodanike Abbot ja Costello staaritee.
Kui eelpoolmainit' film oli rohke muusika ning veidi vähesema huumori ja romantikaga, siis see konkreetne linateos omab rohkelt huumorit ning õige pisut vähem muusikat ning veel veidi vähem romantikat.
Mulle ei istu kohe kuidagi viimase 30 aasta meerika jalagapeessetordiganäkkukõhulimaha komöödiad. No ei aja enamjaolt isegi mitte muigama. A vat see kinupilt... Ma isegi ei tea, mis selle juures võluvat oli või oli mul sehuke imelik tuju, a päris mitme koha peal pugistasin tasakesi naerda. Lisaks täitsa tore muusika Adrews Sisters'i esituses.

Sõjaväkke astuvad uhke ja ülbe miljonärivõsuke ning tema autojuht ning ka kaks šlikerdajast tänavakaupmeest-hõlmaalt lipsumüüjat. Neid viimaseid siis Abbot ja Costello mängivadki. Tüübid põgenevad politsei eest ning oma meelest lähevad kinno, kuid selgub, et seal hoopis sõjaväkke värbamise kontor on. Miljonärivõsuke loodab, et tema papa teda sõjaväest päästab, kuid oh ei, ei saa. Armees hakkab värskeid nekruteid treenima sama mees, kes ennist linnas politsionäär oli ning kahte suli taga ajas. Silmailu pakuvad laagris naised - camp hostess'id. Saab klassikalist huumorit teemal paks ja natuke juhmi olemisega noorsõdur ning kuri ja tuim seeru, no on jah lihtsad ja labased need naljad. Aga mõnedki on üsna teravmeelsed. Tekst on neil tüüpidel kiire ja jabur.

Tekstinäide (IMDBst pätsatud):
Slicker Smith: You're 40 years-old and you're in love with this little girl that's 10 years-old. You're four times as old as that girl and you couldn't marry her, could you?
Herbie Brown: Not unless I come from the mountains.
Slicker Smith: All right- you're 40 years-old, you're four times as old as this girl, and you can't marry her, so you wait five years. By that time the little girl's 15 and you're 45. You're only three times as old as that little girl. So you wait 15 years and when the girl is 30, you're at 60. You're only twice as old as that little girl.
Herbie Brown: She's catching up.
Slicker Smith: Yes, yes. Now here's the question. How long do you have to wait until you and that little girl are the same age?
Herbie Brown: Now what kinda question is that? That's ridiculous!
Slicker Smith: Ridiculous or not, answer the question.
Herbie Brown: If I wait for that girl she'll pass me up. She'll wind up older than I am.
Slicker Smith: What are you talking about?
Herbie Brown: She'll have to wait for me!
Slicker Smith: Why should she wait for you?
Herbie Brown: ...I was nice enough to wait for her! 







Põmst siis teine film sarja "mida vaadata pühade ajal, et aju saaks puhata ja ei peaks kõikseaeg laua taga sinki-vorsti-ja-rulaadi-verivorsti-karbonaadi pugima. Või siis pingelise tööpäeva lõpetuseks.

Wiki

IMDB

8/10

Ega ma tegelikult sellega oma vanade filmide vaatamist ei lõpetanud. Peale lauba õdakust jalkat ja pisikest tervisenapsi manustamist ning pühapäevast vedelemist võtsin ma oma nädalavahetuse kokku  "Tuulest viidud" nimelise kinupildiga. Aga sellest kirjutada ei taha ega viitsi...

See video sisaldab swingi ajastu tuntuima üles filmitud lindi-hopi tantsustseeni, kuhu tollased selle ala meistrid esinema palutud.

Päikesepaistelise oru serenaad

Eelmisel nädalal tuli ühe sõbraga swingist juttu. Sorisin sinutorus ja panin mitmeks ööpäevaks mängima ühe oma lemmiknetiraadiotest - Radio Dismuke, mis mängib eranditult ja ainult  1920.-1930.hitte.

No ja sealt sinutorust siis surkisin siit ja sealt oma lemmikuid ning kuskilt hakkas silma, et Glen Miller ja film Sun Valley Serenade. Muidugi olin ma seda filmi aastate eest kordi mitmeid näinud, aga nagu juba öeldud, see oli aastate eest. Panin siis kõikvõimsa interneeduse torud mühisema ja õige pea kohal see oligi.

Väljas sadas paksu lund, toas oli mõnus ja soe, peesitasin teetass pihus oma tugitoolis  ja nautisin 1941. aasta pretensioonitut filmikest. Et natuke nagu muusikafilm ja natuke nagu komöödia ja natuke nagu romantika ja...

Nii, nagu tol ajal tehti.

Filmis Glen Milleri Orkestri tuntumad palad: Little Brown Bug, Chattanooga Choo Choo, In The Mood, Moonlight Serenade...

Millest üldse jutt?

Üks mitte eriti tuntud tantsuorkester saab lepingu, et saata tuntud lauljannat tema plaadil ning esinemistel Sun Valley's. Bändi klaverdaja hakkab daamiga liini ajama, kuid kuna Euroopas käib parasjagu sõda, siis head ja veel paremad meeriklased pakuvad sõjapõgenikele varjupaika. Ning too klaverdaja saab enda hoolitsuse alla Norrast pärit tüdruku. Mitte küll sehukese meetripikkuse (nagu oodatud) vaid ehk pisut üle pooleteistmeetri pikkuse,  laia naeratusega sportliku noore ja suisa abiellumistuhinas näitsiku. Bänd sõidab Sun Valleysse ning tibi munsterdab ennast kaasa, sest tal on kindel plaan klaverdaja õnge võtta. Pisut slaalomit ja pisut muusikat ja tantsu ja iluuisutamist, ning ongi mees võrku püütud ning suure viha ja pettumusega jalga lasknud tuntud lauljanna asemel astutakse üles iluuisutamisrevüüga.

Kõik.

Rohke muusika ning väikese romanssi kõrval on ka paar koomilisemat tegelast. Aga need naljadki on sellised leebed.

Kokkuvõtteks - 7/10. Sobilik jõulude ja uue aasta vahelisel ajal naisukesega vaadata. Sel ajal, kui eranditult kõik telekanalid superjubedaid üksikodus3sid ja muid õudusi näitavad. Vai 1. jaanuari kohustuliku titaaniku asemel.

IMDB

Wikipedia

Aga kui osatäitjatest rääkida, siis Sonia Henie oli tolle aja tuntuim iluuisutaja, suurim staar, enne kui tuli Katarina Witt ja hakati tegema noid topeltaksleid ja muidu suuremat sorti vigureid. Ta oli kolmekordne olümpiavõitja, 10-kordne maailma meister, 6-kordne Euroopa meister. Ning näitleja. Kas ka sellel alal parim, hmm, võib olla mitte, aga täiesti talutav. Praegusel ajal võib valgel ekraanil palju andetumaid staarikesi kohata.

Glenn Miller aga oli swingi ajastul üks müüdumaid muusikuid (koos oma orkestriga). Suuremad hitid loetlesin eespool.

You can't threaten me, Martin. You're a big man, but you're out of shape. Although you could sit on me

Kas Te teate, mis tunne see on, kui oled kolm päeva pulmitanud?

Pulmitanud nagu loom?

No nii, et kõik kondid ja lihased valutavad ja isegi vesi maitseb viina järele...

Muidugi teate.

Mina ravisin ennast JürgenRoostet lugedes ja ennast lapikuks magades.

Ja see Jürgen teab, millest ta kirjutab.

Ta oskab nii krdi hästi kirjutada, et kui ma ei teaks, et ta minu peas ei ela, siis ma kahtlustaks seda. No ei ole.

Aga ta teadis täpselt, mis tunne mul täna päeval oli.

Lõvi veel viimane kord köögis käies ei näinud, aga küllap jõuab sedagi.

A mida ma siin plämisen?

No mainis Jürgen oma jutus ka üht filmi.

Hakkan seda kohe vaatama.

IMDB : 24 hr Party People

Hea vaatamine oli.

Esimene pool filmist oli kohe väääägade hea.

Joy Division ja New Order ja Happy Mondays ja filmi alguses olev 46 külastajaga Sex Pistolsi esinemine.

Muusika oli hea.

Aga kui asi reivikultuuri sünnini jõudis, kaotas film osa oma võlust.

Minu isiklik probleem.

Muidugi.

Et millest üldse jutt?

Film on teleajakirjanikust, kes on tegelikult Manchesteri tolle aja kuulsaima ööklubi, plaadikompanii "Factory Records" ning parimate post-punk bändide taga.

Seda, et JD ei ole ainult "Love will tear us apart" teadsin ma ennegi.

Asjatundjad seletavad, et film pidavat andma tõepoolest hea ülevaate kõigest nii, nagu Agu Sihvka kirjutas.

Et on Hacienda nimeline ööklubi, on plaadikompanii, on isegi office, kus tippdisaineri tehtud lauamonstrum. On bändid. Aga pole lepinguid - totaalne anarhia ja tegevusvabadus. Raisatakse tohutu kuhi raha, et Barbadosel lindistada. Kuid naasnuna selgub, et laulja on lindistuse oma kätte jätnud ehk röövinud. On nõus selle küll 50 naela eest tagasi müüma, aga seal peal on ainult taustmuusika, vokaalist mitte essugi. On tohutud peod, raffamassid, jalapadin, narkot nigu kärppseid meepotipeal, aga pole tulu. Sest narksi tegevad inimesed ei armasta oma raha baarist alksi ostmisele raisata.

Muusikaline pool on super, aga tekst on ka täiesti suurepärane. Sehuke muhe krõbisev britihuumor.

It's my belief that history is a wheel. "Inconsistency is my very essence" -says the wheel- "Rise up on my spokes if you like, but don't complain when you are cast back down into the depths. Good times pass away, but then so do the bad. Mutability is our tragedy, but it is also our hope. The worst of times, like the best, are always passing away".

Igastahes.

Lähen käin teen ennast ilusamaks (jõudu on juba nii palju küll, et ei tohiks ära uppuda).

Tegelikult tahaks vanni.

Seal on hea soe.

Aga sinna on oht magama jääda, nii et... pigem ei.

Siis kirjutan siia edasi.

Mitte, et midagi väga mõistlikku öelda oleks.

Tarvis oleks leida paat.

Ja timp-timp-timp oleme me ikka õigel teel.

Et staarblogardid kirjutaks sellest palju asjalikumalt. No Sm Trashi suurepärased taustateadmised ja Xipe ja Metsavana ja MNC sõnaseadmisoskus ja... pisut mitteniistaarblogardite kallal nokkimist ja...

Eh.

Ei ole minust asja.

Hindeks saab 9 ja näpuotsaga peale.

Ma olen rahul, aitähh, Jürgen, et sellest filmist oma (Sinijärve ja Künnapiga koos) kirjutatud pohmakaraamatus kõnelesid.

Mõne pildi panen ka.

Ja SEE film on vaatamisjärjekorras.

Missa teed? Vaikust lindistan!

3000 rotimürgise saiaga otsa leidnud tuvi

Treiler: