Eelmisel nädalal tuli ühe sõbraga swingist juttu. Sorisin sinutorus ja panin mitmeks ööpäevaks mängima ühe oma lemmiknetiraadiotest - Radio Dismuke, mis mängib eranditult ja ainult 1920.-1930.hitte.
No ja sealt sinutorust siis surkisin siit ja sealt oma lemmikuid ning kuskilt hakkas silma, et Glen Miller ja film Sun Valley Serenade. Muidugi olin ma seda filmi aastate eest kordi mitmeid näinud, aga nagu juba öeldud, see oli aastate eest. Panin siis kõikvõimsa interneeduse torud mühisema ja õige pea kohal see oligi.
Väljas sadas paksu lund, toas oli mõnus ja soe, peesitasin teetass pihus oma tugitoolis ja nautisin 1941. aasta pretensioonitut filmikest. Et natuke nagu muusikafilm ja natuke nagu komöödia ja natuke nagu romantika ja...
Nii, nagu tol ajal tehti.
Filmis Glen Milleri Orkestri tuntumad palad: Little Brown Bug, Chattanooga Choo Choo, In The Mood, Moonlight Serenade...
Millest üldse jutt?
Üks mitte eriti tuntud tantsuorkester saab lepingu, et saata tuntud lauljannat tema plaadil ning esinemistel Sun Valley's. Bändi klaverdaja hakkab daamiga liini ajama, kuid kuna Euroopas käib parasjagu sõda, siis head ja veel paremad meeriklased pakuvad sõjapõgenikele varjupaika. Ning too klaverdaja saab enda hoolitsuse alla Norrast pärit tüdruku. Mitte küll sehukese meetripikkuse (nagu oodatud) vaid ehk pisut üle pooleteistmeetri pikkuse, laia naeratusega sportliku noore ja suisa abiellumistuhinas näitsiku. Bänd sõidab Sun Valleysse ning tibi munsterdab ennast kaasa, sest tal on kindel plaan klaverdaja õnge võtta. Pisut slaalomit ja pisut muusikat ja tantsu ja iluuisutamist, ning ongi mees võrku püütud ning suure viha ja pettumusega jalga lasknud tuntud lauljanna asemel astutakse üles iluuisutamisrevüüga.
Kõik.
Rohke muusika ning väikese romanssi kõrval on ka paar koomilisemat tegelast. Aga need naljadki on sellised leebed.
Kokkuvõtteks - 7/10. Sobilik jõulude ja uue aasta vahelisel ajal naisukesega vaadata. Sel ajal, kui eranditult kõik telekanalid superjubedaid üksikodus3sid ja muid õudusi näitavad. Vai 1. jaanuari kohustuliku titaaniku asemel.
Aga kui osatäitjatest rääkida, siis Sonia Henie oli tolle aja tuntuim iluuisutaja, suurim staar, enne kui tuli Katarina Witt ja hakati tegema noid topeltaksleid ja muidu suuremat sorti vigureid. Ta oli kolmekordne olümpiavõitja, 10-kordne maailma meister, 6-kordne Euroopa meister. Ning näitleja. Kas ka sellel alal parim, hmm, võib olla mitte, aga täiesti talutav. Praegusel ajal võib valgel ekraanil palju andetumaid staarikesi kohata.
Glenn Miller aga oli swingi ajastul üks müüdumaid muusikuid (koos oma orkestriga). Suuremad hitid loetlesin eespool.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar