Kas Te teate, mis tunne see on, kui oled kolm päeva pulmitanud?
Pulmitanud nagu loom?
No nii, et kõik kondid ja lihased valutavad ja isegi vesi maitseb viina järele...
Muidugi teate.
Mina ravisin ennast JürgenRoostet lugedes ja ennast lapikuks magades.
Ja see Jürgen teab, millest ta kirjutab.
Ta oskab nii krdi hästi kirjutada, et kui ma ei teaks, et ta minu peas ei ela, siis ma kahtlustaks seda. No ei ole.
Aga ta teadis täpselt, mis tunne mul täna päeval oli.
Lõvi veel viimane kord köögis käies ei näinud, aga küllap jõuab sedagi.
A mida ma siin plämisen?
No mainis Jürgen oma jutus ka üht filmi.
Hakkan seda kohe vaatama.
IMDB : 24 hr Party People
Hea vaatamine oli.
Esimene pool filmist oli kohe väääägade hea.
Joy Division ja New Order ja Happy Mondays ja filmi alguses olev 46 külastajaga Sex Pistolsi esinemine.
Muusika oli hea.
Aga kui asi reivikultuuri sünnini jõudis, kaotas film osa oma võlust.
Minu isiklik probleem.
Muidugi.
Et millest üldse jutt?
Film on teleajakirjanikust, kes on tegelikult Manchesteri tolle aja kuulsaima ööklubi, plaadikompanii "Factory Records" ning parimate post-punk bändide taga.
Seda, et JD ei ole ainult "Love will tear us apart" teadsin ma ennegi.
Asjatundjad seletavad, et film pidavat andma tõepoolest hea ülevaate kõigest nii, nagu Agu Sihvka kirjutas.
Et on Hacienda nimeline ööklubi, on plaadikompanii, on isegi office, kus tippdisaineri tehtud lauamonstrum. On bändid. Aga pole lepinguid - totaalne anarhia ja tegevusvabadus. Raisatakse tohutu kuhi raha, et Barbadosel lindistada. Kuid naasnuna selgub, et laulja on lindistuse oma kätte jätnud ehk röövinud. On nõus selle küll 50 naela eest tagasi müüma, aga seal peal on ainult taustmuusika, vokaalist mitte essugi. On tohutud peod, raffamassid, jalapadin, narkot nigu kärppseid meepotipeal, aga pole tulu. Sest narksi tegevad inimesed ei armasta oma raha baarist alksi ostmisele raisata.
Muusikaline pool on super, aga tekst on ka täiesti suurepärane. Sehuke muhe krõbisev britihuumor.
It's my belief that history is a wheel. "Inconsistency is my very essence" -says the wheel- "Rise up on my spokes if you like, but don't complain when you are cast back down into the depths. Good times pass away, but then so do the bad. Mutability is our tragedy, but it is also our hope. The worst of times, like the best, are always passing away".
Igastahes.
Lähen käin teen ennast ilusamaks (jõudu on juba nii palju küll, et ei tohiks ära uppuda).
Tegelikult tahaks vanni.
Seal on hea soe.
Aga sinna on oht magama jääda, nii et... pigem ei.
Siis kirjutan siia edasi.
Mitte, et midagi väga mõistlikku öelda oleks.
Tarvis oleks leida paat.
Ja timp-timp-timp oleme me ikka õigel teel.
Et staarblogardid kirjutaks sellest palju asjalikumalt. No Sm Trashi suurepärased taustateadmised ja Xipe ja Metsavana ja MNC sõnaseadmisoskus ja... pisut mitteniistaarblogardite kallal nokkimist ja...
Eh.
Ei ole minust asja.
Hindeks saab 9 ja näpuotsaga peale.
Ma olen rahul, aitähh, Jürgen, et sellest filmist oma (Sinijärve ja Künnapiga koos) kirjutatud pohmakaraamatus kõnelesid.
Mõne pildi panen ka.
Ja SEE film on vaatamisjärjekorras.
Missa teed? Vaikust lindistan!
3000 rotimürgise saiaga otsa leidnud tuvi
Treiler:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar