Oh, You are so noble, kiss me!: jaapan

Kuvatud on postitused sildiga jaapan. Kuva kõik postitused

laupäev, 3. oktoober 2009

Geisha is Robot!

RoboGeisha - film, mida tahan näha.

Tundub olema suuremat sorti jaburdus.

Aga treiler oli kutsuv.

Loe siit: http://www.cyberpunkreview.com/movie/upcoming-movies/robogeisha-from-the-people-who-brought-you-the-machine-girl-comming-fall-2009/

Vaata treilerit:

neljapäev, 24. september 2009

Rupan sansei: Kariosutoro no shiro

Lupin III : The Castle of Cagliostro

Veel üks Miyazaki, mida olen plaaninud ammu vaadata, olen paar korda alustanud ja ikka on midagi vahele tulnud. Igatahes nüüd on see nähtud. Üks meistri varasemaid töid.

Lupin III on pikaaegse pätisuguharu võsuke. Sehuke südametemurdjast kelm, kel on head kombed, viisakas kõnepruuk, oskus õigel hetkel kildu visata ning müstiline anne sitast olukorrast puhta nahaga pääseda, jättes endast maha vihased mehed ja armunud naised. No midagi sellist, nagu Roger Moore "Kelmides ja pühakutes". Abiks talle pisut robustne ja veidi matslikuma käitumisega kamraad ning üks samurai (?), kes häbemataselt vähe ekraaniaega saavad. On kaunis Clarisse, pisikese Euroopa riigikese ülikusuguharu -Cagliostro'te- pärijanna, sehuke noor ja naiivne. On tema sugulane (?) kuripahakolehalb kesiganes oma miskipärast rohekashalli nahatooniga ülemteenri ning selle veidrikest koosneva armeega. On Jaapani politsei-INTERPOLi esindaja. Hunnik valeraha, ägedad 70-te autoloksud, kehasse töödeldud ülikonnad ja bakenbardid, Jaapani versioon tolleaegsest lääne popmuusikast, palju kihutamist ja tagajamist ja lossikeldreid-katakombe. Miyazakile omaselt ka veidi lennumasinaid, keerulisi hammasratastesüsteeme ning klassikaline ning vältimatu õgimisorgia.

Olen lugenud, et kõigis ta animetes on ka üks siga, kes ringi lippab. Praegu ei pannud tähele, kas oli, a niiehknaa hakkan snapshotte tegema, ehk jääb silma.

Ei jäänud.

Ladus päti ja kolepaha võitlus. Silmale ilus vaadata. Kaasahaarav. Samas - sisu poolest ei midagi erilist. See täiesti tavaline "pisisuli satub keerulisse olukorda, murrab neiu südame, saab jagu pahast mehest, kes imekaunile neiule liiga teeb, jääb küll loodetud varandusehunnikust ilma, kuid põgeneb efektselt" lugu.

Krdi krdi külm on ja jube halb on siin klõbistada, kui nina tilgub.

Aga jah.

Tagasi filmi juurde.

Huvitav on see, et sisu järgi Jaapanist pärinevad tegelased olid kõik suuuuuuurte silmadega, samas näiteks lossi ihukaitseülem (päritolult ehk klassikaline Kesk-Eurooplane) pilutas silmi nagu vaevleks kroonilise kõhukinnisuse käes või pigistaks kiiver.

No oli sehuke film, mida oli kena vaadata, a millest ei ole midagi pikalt kirjutada.

Aga ma olen rahul. Õhtu sai kenaste veedetud. Võin tagasi oma Georg R Martini lugemise juurde pöörduda.

Hinne: 8/10

Hea meelelahutus, ehk vaatan mõnikord veel. Aga mitte veel päris see Miyazaki, kes "Laputa" tegi.

IMDB

Vata nõndamoodi lastakse raha tuulde. Sõna otseses mõttes

Meeldis mulle see habe. Sehuke äge lihtne ja otsese ütlemisega tüüp, kõver koni kõikseaeg hambus.

teisipäev, 8. september 2009

Masohhistide kullimäng rukkipõllul

Audition

Jaapan, 1999

Raiskasin just kaks tundi oma elust.

Olingi just eile kilganud, et näed, jupp aega pole ühtegi "mitte-head" filmi näinud.

Täna tegin maratoni - vaatasin "Nirvana't" ja teist korda kruvipea multikat. No ja siis sinna otsa see Miike "asi".

Film algab keskealise mehe soigumisega, et temal oleks hädasti naist vaja võtta. Või noh, kui aus olla, siis ei alga. A see on esimene point filmis. Enne seda on pikalt-pikalt sissejuhatust. No selgub siis, et juba poeg teeb märkusi, et oleks uus emme vaja majja tuua ning sõber ulatab abikäe. Et teeme nagu teeks filmi ja teeme naispeaosatäitjale konkursi ja siis sina valid sealt endale tibi. Mõeldud-mõeldud-tehtud. Ongi konkurss. Palju erinevaid naisehakatisi kohal, üks hullem kraapjalg kui teine. No savi tegelikult. Eks oli vähe kobedamaid ka. Igastahes on tibi välja valitud ja esimene kohtaminegi ära tehtud. Edasi hakkavad selguma mingid detailid, mille kohta ei saagi aru, et mis detailid need on ja kust see inf tuli või mis üldse toimus. Ja kes keda ja mida unes või deliiriumis või kus näeb... Või noh... Mina ei saand sittagi (pardon*) aru. Ausõna.

Üle poole filmist venis hullemini kui see Lasnaka paneelikate film . Et peale üht tundi ja 15 minutit tegin suituspausi ja poepausi ja suituspausi ja kokkamispausi ja suituspausi ja toidumanustamispausi ja suitsupausi ja tulin siis filmi edasi vaatama. (Krt kogu selle filmi vaatamise ajal kulus pea pool pakki sigarette). No tulin sealt pausidelt tagasi ja siis juba korraks lubas, et filmile on natuke salaja eluvaimu sisse puhutud. Aga ei. Ikka veel venis. Viimased 20 minutit oli isegi miskine tegevus. A see-eest ei habland ma lahti, mis täpselt toimub.

Et hämaraid seksistseene oli 1, tühje ja seisvaid kaadreid ja pilke ja ... suurem osa filmist. Krt, nagu vanakooli kodumaine film. Ausõna. Vahepeal käisin ikka jälle sigaretipausidel ja pläägutasin emmessennis ja kommenteerisin siin mu juures tervisvetel olevale staarblogijale, missukest ila ma vaatan...

No saeti natuke traadiga ja torgiti nõeltega ja ... Tuksi, kõike seda oleks saand ehk natuke lühemas ja kompaktsemas vormis edastada. Samas - kes olen mina, et targutada.

Hinne?

Midagi seal filmis ju oli. Ja kui arvestada, et see piraadiporr sai 3 punni, siis sellele ehk siis annaks 4 tugrikut 10st.

Vaadaku ise, kuidas seda omavahel jagavad.

Ja ekraanipaukusid ei viitsi tegema hakata, see 2 tundi piina oli kõik, mida ma täna suudan.

IMDB

Tauri

Ehk keegi veel... ei tea ei tea

Ju ma saan vastu päid ja jalgu nüüd jälle.

Aga kui see "põnev pingekruvimine" ei oleks poolteist tundi veninud, siis oleks see film mulle ehk isegi natuke meeldinud.

Väsinud kah.

EDIT: Ja filmile külge keevitatud supakad olid umbes sellise keeletasemega, kui kolm aastat UK-s võõrtööjõuks olnud poolakatel. Et sõna tüvi on ehk nibin-nabin õige, aga grammatikast ja ajavormidest jms ei tea halligi.

pühapäev, 6. september 2009

OI! What's Your function in life? ehk Survive Style 5+

Pime mets.

Võsas ragistab tüüp, kaevurilambike otsa ees.

Kaevab hauda.

Päris kobedale tšikile.

Paneb ohates sigaretile tule otsa.

Puhub suitsu välja.

Ohkab veelkord.

Loobib mulda.

Ning tibi hauas kirtsutab nina, kui mulda näkku kukub.

Tüüp hüppab hauda ja hakkab naist labidaga kolkima.

Hoolega kolgib.

Istub autosse.

Sõidab oma LSD-uimas disainitud elamisse.

Võtab külmikust paki piima.

Heidab pilgu ning... seesama naine istub köögilaua taga.

Klassikalise õuduka algus.

Atmosfäär, kaameratöö, heliriba.

Ega ei saagi aru, et mis filmi see Metsavana nüüd mulle soovitas. Aga mida aeg edasi, seda rohkem irvele mu suu läeb ja püsib sellisena kuni filmi lõpuni. Vahepealsete naeruturtsatuste ning suisa hüsteeriliste möiretega.

Tootjamaa - Jaapan. 2004

IMDB

Tegelased on värvikad:

*Toosama paarike, kus naispool kohe mitte ei taha surnuna püsida ning beežis maani vihmamantlis meesteraffas teeb kõik, et ta ära tappa.

*Üle Jaapani tuntud eneseimetlejast megastaar-hüpnotisöör ning tema kiiksuga reklaame välja mõtlev voodikaaslanna.

*Kolm kohalikku silmipimestavates värvikombinatsioonides riideid kandvat pisipätti-rullnokka.

*Ontlik pereisa oma usin-rosin abikaasa ja kahe lapsega

*Ning Vinnie Jones'i (!) mängitud UK-st imporditud palgamõrtsuk oma totaka tõlk-abilisega.

Kui panna kokku sehuke kompott tegelasi ning lisada see, et pereisast saab hüpnoosi tulemusel lind, siis ei saagi kokku muud, kui üks krdima pöörane, jabur, veider, haiglaselt naljakas ning kaasakiskuv film.

Oma olemuselt meenutab see kinupilt Guy Ritchie toodangut. Sisu pöörasus, kaameratöö, filmi ülesehitus jne. Aga "Snatch" on ka üks filme, mida olen nõus iga kell vaatama. Antud kinupildi puhul on aint sellest kahju, et kui "Teemandiröövis" (üks jaburamaid tõlkepealkirju) tean ma peaaegu kogu teksti juba peast, siis jaapani keelest ei tea ma muffigi (sayonara ja maitai-maivõi ei lähe ju arvesse?).

Mis silmale ilu pakkus oli selle ülevoolav värvilisus. Nii interjöörid kui riided. Ma ei kujuta ette, mis toimub inimese peas, kes endale sehukese elamise kujundab. Samas - see oli nii krdima äge, et ... Mnjah. Ma arvan, et kui mind sinna külla kutsutaks, siis ma esimesed kaks ja pool tundi lihtsalt käiks ning ahhetaks ja ahastaks ja ilmetleks ja irvitaks kõiki neid detaile ja kombinatsioone ja seda tohutut hulka kitši, mis on sinna kokku kuhjatud ning samas jääb mõjuma pigem mitte odav maitselagedus vaid nii peen stiilitunne, et lihtsalt ei ole sõnu. Nagu eespool ning hiljem veel ja veel ütlen - LSDlaks. Psühhedeeliline paradiis. Nii jaapanlik ja samas üldse mitte.

Lisaboonuseks on filmi heliribal kõlav muusika. IMDB-s nimekirjas olev "I will survive" kaver polegi neist veel kõikse ägedam (kui ma selle jutukesega siin lõpetan, siis asun guugledama, et otsida välja suurem osa seal kõlanud lugudest).

Seekord ei hakka otsima ei seoseid ega märgilisi tähendusi ega feministlikke vaatenurki.

Ja pikemalt pläägutama ka ei hakka.

*Metsavana kommentaar - sellest filmist sümboleid otsida oleks nagu otsida nõela kuhjast, mis on tehtud... nõeltest :D

Hindeks panen 10/10 ning arvata võib, et vaatan seda filmi veel mitmeid kordi.

Vaadake Teie ka (kuigi ega vist suurem osa filmidest, mida vaatan, on vähemalt Tarbatu-koolkonna ning Trashi poolt juba aegu tagasi vaadatud).

Issi on jänes!

Mitte ainult suremisega hädasoleva paarikese elamine pole nagu LSD-tripil disainitud.

Reklaam mehest, kes on voodis kiire, ta tuleb 3 sekundiga.

Väike kummardus ühele teisele klassikule - The Shining.

No ja rullnokkade autogi on nagu laksu all ilusaks sätitud.

Vinnie!***

Hinnaline pilet. Oli seda nüüd vaja?

Kuidagi meerikalik idüll...

Kõigepealt söömisorgia...

...ja siis näopeks.

Rabbit Sebastian, whose sperm was magical.

Ma loen kolmeni!

Tolvanid.

Kluu-kluu-kluu

Jälle Vinnie!

Hehh, läksid õnge jah?

Tead, mind ründas vares...

Noh, kas on emane või isane?

Hea, et vaadates kõht täis oli :P

X-mas magic.

Smile! Ja jälle Vinnie!!!

OI! What's YOUR function in life?

*** Vinnie Jonesist hakkab miskipärast üks mu lemmiknäitleja saama...

Vaadake treilerit ka!

kolmapäev, 5. august 2009

Laputa: Castle In The Sky

Tenkū no Shiro Rapyuta

1986

Hayao Miyazaki

Studio Ghibli

Kui mu käest on küsitud või on jutuks tulnud Jaapani anime, siis olen suht kindlalt vastanud, et mul sellega mingeid kokkupuuteid ei ole (no olgu, vaatasin kevadel ära kõik "Bible Blacki" osad). Nüüd uurisin Miyazaki ja "Laputa" tausta ja avastasin, et olen näinud sama autori paljukiidetud šedöövreid "Princess Mononoke" ja " Spirited Away". Ning nüüd siis "Laputa". Julgen täitsa avalikult ja kõva häälega öelda, et eelnevad kaks on minu jaoks kõvasti üle hinnatud võrreldes käesolevaga.

Tegemist on metanarratiiviga, selliseid on räägitud läbi aegade. On tahtejõuline ja tugeva karakteriga kaotsiläinud printsess, kes saab sõbraks orvuks jäänud nutika külapoisiga, on võlujõuga kristall, on salapärane kuningriik, on pahalased, kelle elu eesmärk on omada võimalikult palju varandust ja võimu. Tagaplaanil figureerivad klounilikud kõrvaltegelased. Hea võidab, paha saab karistatud ning peategelased arenevad ja kasvavad seilusrikka rännaku jooksul. Lisaks lugu poisist, kelle elu eesmärk on seada jalule õiglus ning ausse tõsta oma isa hea nimi.

Klassikaline seiklus/muinasjutt, kas pole?

Aga... See pole sugugi nii lihtne ja igav paljunähtud lugu. Hoopiski mitte.

Kui see oleks nii olnud, siis poleks ma nagu amööb ekraani külge kleepunud olnud. Isegi ühtegi suitsu ei käinud tegemas.

Kaasahaarav lugu oma süžee poolest. Kuid minu jaoks määratult palju olulisemad olid visuaalid. Need visuaalid olid nii kridma head, et ma ei suutnud valida illustreerivat pildimaterjali ning panin siia suurema osa ekraanipaukudest, mis teistkordsel vaatamisel tegin.

Laputa saamislugu on ära räägitud filmi algussubtiitrite taustal olevatel "puugravüüridel". Kõiksepealt veski, millel tiivad, siis väikesed lennumasinad, siis palju ja suuremaid, siis dirižaablid ning siis juba lendavad saared ning linnad. Tohutu areng ning taevasse pürgimine lõpeb kollapsiga, inimesed peavad uuesti harjuma eluga maapinnal, kuigi lennumasinad kui sellised jäävad. Ning jääb ka üks müstiline lendav linn nimega Laputa, mille olemasolusse 700 aastat hiljem enam peaaegu keegi ei usu.

Filmi tegevus toimub mingil ajavahemikul peale 1868 aastat... (See aastaarv on fotol Laputast) söekaevurite linnakeses. Miyazaki käis 1984. aastal Walesis. Nägi sealset maastikku ning tutvus parasjagu streikivate söekaevuritega. Kuna ise olla ta kuldsetel 60-tel olnud sotsialistike üliõpilasliikumiste toetaja, siis avaldas talle oma õiguste eest võitlev töölisklass nii muljet, et kaks aastat hiljem joonistas ta üles nii weilsiliku maastiku kui sealsed söekaevurid. Riietus ja olustik viitavad muidugi 19. sajandi lõpukümnenditele. Ning arhitektuuriline osa hoopis keskajale (see osa hoonestusest, mis kaljude küljes ripub).

Huvitavaid paralleele annab päris paljude õhtumaise kultuuri külgedega tõmmata. Nimi Laputa on Swiftilt (ning kuna see hispaania keeles hoora tähendab, siis on meerikamaal ning ka mujal väljaspool Jaapanit pealkirjast see osa ära jäetud kuid filmis on see siiski alles, vaatamata meeriklaste koledale kombele asju ümber lõigata, lühemaks teha ning muuta). Laputa väline kuju meenutab Paabeli torni, mis ju ka sümboliseeris inimsoo tahet tõusta kõrgustesse. Ainult legendides räägitav saar on nagu Atlantis või Lemuuria. Lisaks dikenslikud teemad seoses rasket füüsilist tööd tegevate orbudega, Verne ja klassikalisi piraadilugusid ning isegi veidike vesterne (dirižaabli ründamise/kaitsmise episood ei erine palju vesternides levinud rongiröövistseenidest).

Filmialased kokkupuuted - kuskil oli mainitud selle filmi robotite sarnasust 1941. aastal tehtud Supermani "Mechanical Monsters'is" olevate robotitega. Selle peale otsisin vastava kinupildi üles. Siit saad.

(Täitsa äge veebisait, kus leida päris palju vanu ning suisa keelu all olnud lühianimatsioone ning täiesti vabalt saadaval - http://www.archive.org/search.php?query=collection:more_animation&sort=-publicdate).

No võrdle: esimesed kaks "Laputast", järgmised "Mechanical Monsteritest" ning siis "Sky Captain And The World Of Tomorrow".

Veel visuaalseid paralleele - seekord siis Jaapani kultuurist. Kuskil oli vihjatud (kui ma filmist materjali otsin siis alatihti unustan enda jaoks üles märkimata, et kuskohast ma midagi leidsin). Igastahes mainiti kaht nime - Kitagawa Utamaro ja Katsushika Hokusai. Kui te need nimed guuglisse lööte, siis võite oma silma rõõmustada Jaapani erootiliste/pornograafiliste piltidega. Nendega erilist seost ma filmil ei näinud. Aga nendes kahes allolevas pildis ju midagi klassikaliselt jaapanipärast on. Need merelained meenutavad küll pisut Hokusai üht meie kultuuriruumis tuntuimat teost tsunaamist... Kuigi jah. Eks targemad teavad, millest räägivad. Minule oli see lihtsalt väike vahepala Jaapani kunstiga tutvumiseks.

No klassikaline lause selle filmi iseloomustamiseks - aurupunk. Lisaks ägedad sõjamasinad ning muud pisiasjad. Ei ole päris asjatundja ei jaksa enam vastu ööd ka välja otsima hakata, aga sarnaseid kiivreid oli näha ühel pool rindejoont ehk I ms, sehukesi soomusronge kohtas ka... Ning sõdurite vormiriietus meenutas miskipärast kommunistliku revolutsionääri kordasaatjaid...

Samas tsitaadike imdb.comist:

The weaponry and mechanical settings in Laputa is a mixture of British and German designs. Miyazaki is a fan of German weaponry (he has manga works like The Return of Hans and Otto Carius - both about WWII German tank crews), so soldier's uniform, medals, and grenades (Stielhandgranate, the famous "potato masher" in WWII) are modeled after German design, not to mention the gigantic battle zeppelin.

Fakti, et Miyazaki on kiindunud erinevatesse lennuapastraatidesse, mainitakse vist igal pool. Ja need lennumassinad olid uhked küll. Esimesel pildil piraatide õhulaev "Tiger Moth"

Kogu filmi idee lisaks sellele klassikalisele hea-kurja võitlusele on Miyazaki tradistiooniline vastasseis - puhas loodus vs tehnika, tehnoloogia, tsivilisatsioon. Ning ilmselge on, kumb kummast lõpuks üle on. Puu on elu alus. Juba Laputa kui selline - kui saare alumine osa on täis kõrgeltarenenud tehnikat, siis pealmises osas on pastoraalne puhas loodus, Eedenile sarnaev oaas, Ygdrasili meenutav võimas puu, mille juured on juba peaaegu täielikult vallutanud eelpoolmainit' tehnika ning veel viimane elusolev robot, kes hoolitseb selle eest, et aias kõik korras oleks.

Jutulinnu jaks on lõppenud. Oleks tahtnud veel rääkida sellest, kuidas nuputasin peategelaste vanust. Inglise keelse dubleeringuga verisoonis tundub tegemist olema lihtsalt väikest kasvu 16-17 aastaste peategelastega, sest herr James van der Beek (Dawson's creek) on liiga jämeda häälega, et olla nii ca 12 aastane. Ning et mis värk nende röövlitega on - kas tõepoolest pedofiilia või hoopis Jaapani kultuuri raske pärand (kus meeste soorollid on väga rangelt paigas ja rusuvad) ning äärmiselt jõulise ja autoritaarse emme pisut infantiilsed pojad, kes Sheetas pigem leebemat emafiguuri näevad?

Film on nii krdi hea, et peaks iga kinukuntsist hooliva inimese kohustuslikus vaatamisnimekirjas olema. Vist.

Fantastika, seiklus, äkshon, aurupunk, draama, komöödia, romantika, vestern - mida iganes - selles filmis on kõike. Välja arvata ehk õudust. Sest tõepoolest - ei ole verd ja soolikaid. Negatiivseid tegelasi sureb ju karjakaupa, a seda nagu muuseas ja taustal. Ainus, kelle surm ka ligidalt näha on - Laputalt alla pudenenud robot. Ning temast ei voola välja isegi õli...

Minul on hea meel, et selle ära nägin. Hinne?

10/10

Tegelikult ka.

Sest kui üks kinupilt on nii lummav ja kaasahaarav ning samas ka mõtlemapanev, silmale ilus vaadata, hea sõbraliku huumoriga, siis oleks patt sellele vähem punkte anda.

IMDB

Metsavana

Kui keegi veel kirjutanud on, siis andku märku. Loeks huviga ;)

Lisaks veel skriinshotte, sest need olid ju nii kuramuse ilusad, et ei saanud lisamata jätta...