kolmapäev, 8. september 2010

Böff-Pöff ehk kuidas ma toitsin suvalise ködiga ära suure hulga näljaseid vilmihuvilisi

Eelmisel nädalavahetusel kogunes peris kenake hulk vilmihuvilisi põhjarannikule Neeme nimelisse asulasse, kus armsa ulmesõbra ja vilmisõbra ja vilmiblogide kommenteerija Lauri villa asub.
Tarbatu blogardgrenadierenite koorekiht ehk Blond poiss, Xipe, Metsavana ja MNC korjasid mu auto peale ning pisukeste viperustega (seoses pideva teeehituse ja ümbersuunamistega) jõudsime me planeeritust mõned tunnid hiljem just täpselt sinna, kuhu tarvis.

Sohver erinevaid sõidusuunasid kalkuleerimas

Peale rõõmsatest kommentaaridest ja rahulolust tiinet ringkäiku kupatasin tüübid pliidi alla tuld tegema. Ei mäletagi, kes sellega hakkama sai, aga tõenäoliselt herr MNC, kellel see pliidi alla tule tegemises esimene kuid õnnestunud kogemus oli.
Õige varsti saabus ka üle koduvabariigi tuntud lauamängur ja kah vilmisõber Ove, kes käis katuseid mööda ning tahamatas-tolmutas korstnaid. Tuli üritati alla teha ka mõne tagumise toa ahjule, aga ei sellest eriti asja saanud. peamiselt tänu sellele, et mina juba pliidi alla tule olin orgunninud.
Meie teeneline kunstnik-kujundaja asus kiirkorras ja konveiermeetodil kaunistama faliereid. Need said üsna uhked, ülejäägid on mul kodus laua pääle. Kes soovib tagantjärele omandada, andku teada.
Kunstnik kujundaja tööhoos. Esiplaanil pitsateo olulisim element ehk pudel hääd ja odavat veini

Igastahes panin pakid vööri köögile kõikse lähemas voodis ja asusin usinalt kokkamisega tegelema

Vajaminevad tarvikud:
2 pudelit Kindzmarulit
1,5 k jahu
pulk pärmi
käesooja vett (hmm, ilmselt tunde järgi)
sorts toiduõli
soola, suhkrut
Mökkida kokku täitsa tavaline pärmitaigen.

Pannile praadima:
paar sibulit
mõned hakitud paprikad
2 pakki hakkliha
soola, pipart, basiilikut
2 purki purustatud tomateid

Vein juua tegemise kõrvale.

Taigen pressida ahjuplaadile, peale plödistada pool lihakraami panni pealt, kõikse otsa riivida suuremas koguses juustu. Surgata ahju küpsema, teha mõni suits, vestelda nii vilmindusest kui üldse elust, lürbata sõõm veinikest ja valmis see esimene plaaditäis ongi.
Kindlasti ei tohi unustada, et puid peab kah pliidi alla juurde lisama.
Korrata plaadi peale pitsa ehitamise toimingut.
Ülejäänud taigna vahele riivida pisut juustu, siputada basiilikut ja küpsetada see kivikõvaks junniks (mis ometi ilma igaste protestideta ära süüakse).

Vahepeal saabus hulk vilmiblogijaid ja sõpru Talinast Trashi juhatusel ja eestvedamisel.
Suuremat sorti melu ja vennastumine.
Taaskord rõõmuhõisetest ja rahulolust tiine ringkäik suurepärases villas.

Kõhud pitsat täis. Mida hiljem kohale jõuti, seda nadimaks jäi pitsavalik, lõpuks kuivasid panni peal peamiselt MNC suurepärasest noakäsitlemisoskusest järele jäänud servakoorikud (mis ka ära söödi).
Kinusaalis vaadati kinupilte.
Söödi Adi toodud suurepärast suitsuvorsti.
Käidi kohalikus kõrtsus kohaliku folklooriga tutvumas.
Lõpuks maandusin oma kavalalt pliidile kõikse lähemasse voodisse.
Suure armastuse leidmist ei kommentaari.
Adolfit hakkama igastahes ei pandud.
Reede lukus.

Lauba hommik.

Saata esimesed sirged-virged kaevust vett tooma.
Panna kõikse asisema olemisega mees pliidi alla tuld tegema.

10 muna lüüa kaussi, kloppida segamini.
Juurde segada soola, suhkrut.
1 l (või pisut vähem, sest osa läheb hommikukoffi peale) piima
suurem hulk jahu
Purk "maitsetut" õunamoosi

Säristada kuumal pannil õliga suuur virn kannpooke.
Või siis pigem - tekitada näljastest elav järjekord, kus kõik oma  tühja taldrikuga pliidi ääres ootavad, silmad kilamas peas.

Talina blogijad põgenesid kiirustades.
Vapramad/rikkamad/näljasemad siirdusivad kõrtsu oa-tomatisupile. Hea supp oli. Raviva toimega.
Söögi kõrvale räägiti anekdoote ja anekdootlikke juhtumisi, mis olid küll äärmiselt lõbusad, aga teatud põhjusil siin ümberjutustamist ei leia.
Saatsime Metsavana villasse tagasi, sest mõned olulised tarvikud ning suurem osa seltskonda seal veel veiutas ja jokutas.
MNC saapapaelte sidumise peale vist läks oma pool tunnikest.
Lõpuks sai suurem osa seltskonda kokku (vaid Fletchu osutus liig nõrgaks, a las kasvab veel, küll jõuab teinekord rohkem) ja kaunist loodust, päikesepaistet ja head seltskonda nautides siirdusime Neeme neeme tippu.
Tarts tornist uurimas, kas Adi juba paistab

Usinamad ja tugevamad vaatsid paadist kiikriga

Osa nõrgemate seltskonnast arutamas, mis selle Mäimuga siis ikka ette võtta. 

Tugevamad ronisid erinevatesse tornidesse, nõrgemad peesitasid päikese käes.
Mäimut vette ei veeretatud, kuigi oleks pidanud.
Mitu tundi möödusid lennates.
Tagasi villasse jõudes asuti taas sotsialiseeruma. Mina tegin tunnikese enda jaoks, see rannas käik väsitas ju ära ja supikest täis kõht tegi hea lõunaune.
Varsti oligi käes õhtu ning kallite kaaslaste näod läksid aina enam näljasemaks.
Kõikseaeg tuli vaadata, et keegi ometi pühapäevase supi materjaaaali ärr ei sööks.

Suht nälgas näoga vilmiblogija

Lõpuks ei jäänd mul muud üle, kui asuda välja reklaamitud õhtusööki meisterdama.

Makaronipläust.
Panna suuurde potti keema 4 pakki makarone.
Pannile lajatada poolteist kilo hakkliha,
sinna juurde ka mõned sibulid.
Kui hakkliha on juba paras, siis löristada sinna juurde pool liitrit Felixi ketshupit,
maitsestada soola, pipra ja basiilikuga
Vahepeal ajada pooleldi valmis roa juurest eemale Metsavana.
Kimada makaron ja akklihasodi omavahel segi ja serveerida  ca 15le inimesele leiva ja poole pudeli ketshupi ning hapukoorega.

Kõhud täis, meel hea.
Osa raffast vaatas usinalt vilme, meie mängisime Ove kaasa toodud lauamänge.
Igor, It's alive ja miskine Ollivuudi teemaline mäng -just selle särasilmse noormehe juhatusel

Lauri käis osa raffaga taaskord tutvumas kohaliku folklooriga.
Meie jälgisime meie endi folkloori sündi ja tegemisi.

Miskisel öisel ajal said kõik mängud korda-paar mängitud, kuna olin enam-vähem kaine välisvaatleja, siis ei viitsind rohkem seal passida ja kobisin kotile.

Laupa ka põmst - tehtud!

Pühapäeva hommikul püüti kauni roosa plastämbriga kaevust vett, pandi hakkama suuremad kogused koffi ja hakati sättima. St koristama.

Ohjeldamatut homeerilist naeru esile kutsunud roosa plastikpang

Mina panin supipaja tulele.

Vilmiblogijate säästuseljanka:

Hakkida peeneks:
3 karpi viinereid
1 pakk toorsuistupeekonit
1 pakk suitsusinki (sehukest rasvasemat)
2 latti poolsuitsuvorsti
Praadida pannil ka üks poolekilone pakk akkliha, mis eelmise päeva makaronipläusti tegemisest külmkappi ununes
Mõni sibul
Ommikukoffi ja hea seltskond.

Praadida mitmel pannil kogu ködi läbi koos
2 paki tomatipastaga,
maitseks pisut suhkrut, veidi rohkem soola ja pipart.
Lisaks ka 2 l purk marineeritud kurke.
Vesi peale ja keema, tooraine sisse ja ootama.
Kuni keema läheb.
Lõpuks läks.
Osad näljasemad käisid kausikestega suppi noolimas juba varem.
Serveerida apukoore ning leivaga ja ongi.
Voilaa!

Pidu läbi, raffas rahul.
Retsepte nõudis Metsavana, kes kommenteeris oma tehtud makaronipläuste kui maitsetut läga.
Et siis oskaks šnitti võtta.
Ei usu, et abiks on, aga... kes teab.

Pääle sööki kibeles osa raffast minekule, teine osa siirdus kuhugi metsaplatsile jalkat mängima.

Mina aga läksin Paldiskisse ühele sünnipäeva afterpartyle.
Ja siis sõitsin läbi veel pool Eestimaa põhjapoolsest osast ning kell 9 olin lõpuks kodus.

Suurimad tänud kõigile kohaletulnutele - nii uutele kui neile, keda juba eelmisel aastal näha sai.
Diploom, tooort ja lilled (virtuaalsed)  Laurile oma suuuuurepärase villa kasutusõiguse eest!
Au ja kiitus Tartu blogardgrenadierenitele, kes asja orgunnimisega tegelesid.
Aitähh Tarmole transportteenuse ja meeldivaks vestluskaasalaseks olemise eest.
Ja üleüldse - parimad olete!

Väike järelmärkus neile, kes seekord veel ei tahtnud/suutnud/julgenud kohale tulla:
Tegelikult ei ole tegemist ühe kinnise seltskonna padujoomaga, nagu võiks näiteks Xipe blogis olevast kokkuvõttest arvata.
Inimesi oli kohal igasuguseid, nii karvaseid kui sulelisi, kõik olid sõbraliku ja kui kellelgi ka oli soov kesvamärjukest rohkem sisse kulistada, kui mõnel teisel, siis.. ka see ei häirinud kedagi ning minu meelest küll eraldi kajastamist ei vääri.
Tulge kampa.
Ehk isegi juba talvel.
Selge on, et tõsiteaduslikke loenguid ei ole plaanitud, aga samas - kui on kellelegi esinemissoovi, siis väike kinualane eneseharimine tuleb kõigile meile ainult kasuks.

Ei maksa peljata!

Väike ääremärkus mulle ja org-komiteele - hommikusöök peaks olema plaanis. Ühest ametlikust söögikorrast päevas ära ei ela. Miskine võikumaterjal või ommikupuder vms.

Teised võtsid samal teemal sõna:
Onu Kalver
http://blondpoiss.blogspot.com/2010/09/jarelsona.html
Metsavana
http://full-metal-metsavana.blogspot.com/2010/09/teine-uleliiduline-filmiblogijate.html
Xipe
http://cinema.rockwitch.com/2010/09/07/filmiblogijate-sportlikud-suvepaevad-2010/
Trash
http://trash-can-dance.blogspot.com/2010/09/macgruber.html
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                            

15 kommentaari:

  1. See su post läheb veebilehitseja bookmarki ja mitte seepärast, et see oleks maailma parim postitus. (Kuigi see kahtlemata siiani asjalikum PöFBöFi ülevaade). Vaid seepärast, et hakkan edaspidi siit pitsavalemit kiikama. <- punkt

    VastaKustuta
  2. Supp oli tõesti hea (üks purk sattus meile koju, kuigi Metsavana blogi andmeil üritas ta seda auto tagaistmel nahka panna). Sellest ma küll aru ei saa, kuidas sul õnnestus supivalmistamiseks vajalikku kraami pühapäeva hommikuni näljaste hammaste alt eemal hoida :)

    VastaKustuta
  3. Ma rabasin meie auto peale mitu purki lihtsalt.

    Ahne nagu ma olen :)

    VastaKustuta
  4. hmm, mina ei pannud "MISKIPÄRAST" ühtegi purgisuppi ega ka nende õgimist tähele ....
    köhömm? Varjamispoliitika meie oma ridades ?

    VastaKustuta
  5. Kitsas golfis on üsna raske liitrise purgi sisu söömist varjata. Äkki peitub selle müsteeriumi saladus selles, et kaotasid HRL prillid ära ?

    VastaKustuta
  6. Ja ikka ei saa ma aru, et miks peab häid produkte sibulaga rikkuma?

    (Olgu, küsimus on retooriline, sest aastakümned nõukogude okupatsiooni on eestlaste söömiskultuuri oma tiblaliku jälje jätnud.)

    Oleks see kokkusaamine sel nädalavahetusel olnud, siis oleks me ka kaasaga kohal olnud, aga eelmine nädalavahetus olid meil näpud lihtsalt põhjas... ei, valetan, juba põhjast läbi...

    VastaKustuta
  7. Hehh, Kallis Guru, kui Sina oleksid kohal olnud, poleks ma ühtki pläusti sibuliga rikkunud ;)
    Vaatamata sellele, et aastakümned tiblalikku söömiskultuuri on mind pannud armastama nii sibulit kui küüslauku.
    Seoses nv valikuga - sel laupäeval poleks aga mina minna saanud... Vanaema saab 80. Ja oli ka teistel miskiseid tähtsaid asjatoimetusi, nagu olen aru saanud.
    Aga järgmisel korral olete mõlemad kohal, küll me veel näeme!

    VastaKustuta
  8. Küüslaugu vastu pole meil midagi, aga ise eelistan seda pigem toorelt, sest küpsetatud/praetud/keedetud küüslaugul on miski imelik kõrvalmaitse...

    Oli tegelt plaan seekordki tulla, ehk järgmine kord läheb õnneks...

    VastaKustuta
  9. Käed eemale sibulast! Või on kellegi arvates sibulasupp ka tiblalik roog?

    Ürituse osavõtumaks oli igas mõttes sümboolne 69 raha. How low can you go?

    VastaKustuta
  10. Mis ajatsoon teil seal väikelinnas küll kehtib? Meil siin piiririigi põhjarannikul näitab kell praegu 0:12

    VastaKustuta
  11. Ja kuupäev on meil 9. september. Oot-oot, sain selgeks juba - see on San Francisco aeg teil.

    VastaKustuta
  12. Meil nagu minul? Ehh, ju mul on miskised settingud siin valesti, pole vaevunud/märganud õigeks sättima.
    A seoses "how low can you go" - Saaremaa tagumisest otsast tulles pole see summa sugugi mitte 69 eeku...
    Ärr ole nii negatiivne ;)

    VastaKustuta
  13. Ja ei tea kust kohast see potents majja tuuakse kui sibulat söökide sisse ja kõrvale ei kuhja ???

    VastaKustuta
  14. 2x69 EEKu, pluss bensuraha, pluss batjale praami kasutamise eest 2x170 EEKu, pluss veel nipet-näpet...

    Sibulasupp pole tiblatoit, aga ega ma seda ka ei sööks...

    Oot, kas Mannul on potentsiprobleemid..?

    Muideks, sibulast. Minu kadunud vanaema (olgu muld talle kerge!) käis Pätsuajal miskis talu- või peretütarde kursustel ja sel õpetati ka laiapõhjalist söögitegu... kursuste ja mitmete Pätsuaegsete välisreiside põhjal väitis ta küll, et selle «sibul igasse toitu» kokakunsti tõid meile tiblad. Ta ise sõi sibulat küll, aga normaalsetes kogustes.

    VastaKustuta
  15. Mulle meeldiks mõelda, et kombe tarbida igasugu piimatooteid õige söögi alla ja peale tõid meile tiblad.
    Normaalsed inimesed teatavasti piima ei joo, see on vasikate toit.

    VastaKustuta