Head ööd!
Venemaa, 2006
Lippasin õdakul poodi, et tuua pesupulbrit ja vett.
Ja taaskord ostsin 8 eeguse filmi.
Ütleme nii, et seekord ma isegi ei lugenud, mis karbi kaanele kirjutatud oli.
Sinna oli kirjutatud nõndaviisi:
(taaskord sõnaseadmise ja asjade ilusamaks rääkimise meistritöö)
"Moskva arheoloogide pere kahe teismelise venna seiklus mööda aega ja ruumi: rännakud tulevikus, pääsemine kosmilisest vanglast, juhtumised Vanas-Egiptuses, planeedid, asukateks sfinksid, võitlused lendavate robotitega, põgenemine hirmuäratava vaarao käest, duell ülestõusnud muumiaga - see pole veel kaugeltki terve nimekiri katsumustest, milledest tuleb filmi kangelastel läbi minna."
Jah, ega kaane peal valetatud ei olnud.
Tulevikus käidi, vanglast kah pääseti, Vana-Egiptus nüüd küll see koht polnud, kus juhtumised aset leidsid, ka egiptlasi seal polnud, sfinkside planeet oli, seda korraks kaugelt näidati, lendavad robotid olid vist need veidrad asjandused seal tulevikus, mis ragulkaga pihta saades ägedalt plahvatavad, vaarao oli, aga mitte eriti hirmuäratav, pigem halenaljakas, muumia oli kah, swamm.
No olid küll jah kõik detailid, mis reklaamis lubatud.
Aga kuhu jäid katsumused?
Metsavanale mainisin, et sehukest asja vaatsin.
Et lastefilmi kohta käis kah.
A hiljem hakkasin mõtlema.
Lastefilmide kohta peaks käima sama, mis lastele kirjutaud raamatute kohta.
Lapsed ei ole miskised alaväärtuslikud ajudeta idud.
Miks peab nende jaoks tegema kräppi?
Lastele raamatute kirjutamine ja filmide tegemine on palju keerulisem, kui pealtnäha arvatakse.
(Lastele kirjutatud raamatute kohta võin tundide kaupa loengut pidada ja näiteid tuua. A see blogi pole sellest)
Ja see, et sul on raamat, mille üks autoritest Sergei Lukjanenko (koos J. Burkiniga kirjutet "Segodnja, mama") ning mis seega väga nõme olla ei saa ning sul on ka natuke raha ja agarad itimehed, kes on nõus arvutigraafikaga vaeva nägema ja kaks kutti peaosadesse, ei tähenda veel, et sealt hea film tuleb.
No ei tulnud.
Meie kaunil kodumaal asju nii suurelt ette ei võeta.
Meie filmindus tipneb arvuti teel paljundatud sõjameestega marmortahvlil.
Venemaa mastaabid on teised, rahad teised.
A krt, tundub, et selle suure ollivuudi kopeerimisega kaob kogu jõud välisesse ning sisuline pool jääb krdima nõrgaks.
Ma ei hakka rääkima ajaloolisest taustast (Vana-Egiptusest jääb seda filmi vaadanud lastele küll väga veider arusaam).
Visuaalselt oli film kompott multikast, äkshonfilmist, komöödiast, koomiksist ja paroodiast.
Sisulise poolega oli sama - kompott.
Jupike siit, teine sealt.
A need jupid ei klappind omavahel kokku.
Nagu erinevate puzzlede tükid vägisi ja jõuga kokku surutud.
Et oli tulevik ja minevik ja erinevad teemad.
Aga ühtegi asja ei seletatud lahti.
Kõik jäid poolikuks.
Tegemist oleks nagu olnud ühe episoodiga (või mitmega) pikemast seriaalist, kus eeldatakse, et vaataja juba niiehknaa teab põhilisi asju.
No ei teadnud.
Ja ei saanudki teadma.
Ja näidelda nad ka ei osanud.
Nagu väikelinna amatöörteater.
Mõnede eranditega.
Juhtusin maal vaatama Rodrigueze "
Spy Kids 3-d", mis oli ka üks suuremat sorti saastfilm.
Ma ei tea, millised peaksid olema lastefilmid.
Ma ei tea seda ka, milliseid tehakse ja näidatakse.
Ma ei vaata ju televiisorit (kui mul on võimalus elada oma asenduselu kompuutriga).
(High School Musical ei lähe arvesse, sellest olen ma miskiseid juppe näinud. Kah maal, seal plikad on seda vaadanud. Ja seda ma ka heaks filmiks ei pea.)
Viimane viiking - Taani, Rootsi ja Eesti ühistöö, 1997
Ei pretendeeri kah ajaloolisele realismile, a miskise ettekujutuse viikingitest saab, ning osaliselt siinmail filmituna ning herr P. Kardi osalejaks võtmise eest saavad need taanlased veel lisapunkte. Lõpp mulle ei meeldinud, a nad ju ei saa lastefilmides ilma moraalitsemiseta.
Aga see antud sissekande teemaks olev kinupilt?
Sellele teosele panen hindeks 3/10
Ja seda puhtalt selle sfinksi eest.
See oli äge tegelane.
No olgu - sfinksi eest 2,5 ja 0,5 püüdlikuse eest.
Et vähemalt tehakse midagi.
No ja see tuli mul nüüd meelde, et tuleviku kosmoselaevas on miskipärast suured pildid muinasaja suurkujudest - kõrvuti Puškin ja Che Guevara :P
Illustreerivat materjali :
Arheoloogist isa, kes ei kaeva välja potte-kanne, vaid otsib jälgi maavälisest tsivilisatsioonist
Pildike nagu 50-te unelmast
Selle pisikese junni sees on poisid, kronotroop?
Tuleviku eine
Miks apelsinid - ei saanudki teada
See sfinks oli superäge. Ongi sehukesed pisut kassilaadsed tegelased. Oma planeet neil ja puha.
Egiptus?
Ja need on Muinas-Egiptuse sõdurid?
Muinas-Egiptuse Ilma-Peep (palju heledama nahaga, kui meie kaasmaalane oma vallandamise ajal)
Tahaks ulguda... (Kusjuures sfinksid nurruvad ka nagu kassid. Ja koeri ei salli)
Väga paha vaarao
See pisike lennumuna seestpoolt oli palju suurem, kui väljastpoolt.
Veel kurjem muumia
Kuidas arheoloogist sai Rambo
